Järvseljal tähistati ürgmetsa juubelit.
Järvselja kõige tuntum objekt on metsakvartal JS226, mida kutsutakse ka ürgmetsaks. Järvselja Õppemetskonna juhataja A.Mathieseni 17.augusti 1924 aasta korraldusega eraldati 12,8 suurune ala ja jäeti looduskaitse reservaadiks. Eesmärgiks oli kasutada reservaati ürgmetsa näidis- ja uurimisalana ja seetõttu keelati metsa raie, karjatamine, niitmine ja igasugune muu kõrvalkasutus.
1959 aastal võeti senine looduskaitse reservaat arvele riikliku botaanilis-zooloogilise keelualana. 1964 aastal nimetati keeluala ümber Järvselja looduskaitsealaks, mida 2006 aastal laiendati 184,4 hektarini ja kavatsetakse edaspidi veelgi laiendada. Järvselja looduskaitseala kaitse-eesmärk on põlismetsakoosluste säilitamine, vanade loodusmetsade, rohunditerikaste kuusikute, soostuvate ja soo-lehtmetsade, siirdesoo ja rabametsade ning kaitsealuste taime- ja seeneliikide kaitse tagamine.
26.septembril kogunesid metsateadlased ning keskkonnakaitsjad Järvselga Eesti esimese metsakaitseala 90 aastapäeva tähistama. Avasõnades selgitas SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna nõukogu esimees, EMÜ õppeprorektor Paavo Kaimre looduskaitseala loomise ajalugu ja metsade kaitse eesmärke Eestis. Professor Hardi Tullus toonitas aga lisaks looduse kaitsele ka majandusmetsade väärtusi ning looduskaitse liigset bürokraatiat.
Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp käsitles oma ettekandes Eesti looduskaitse kujunemist, tänapäeva olukorda ning Järvselja osa selles. Ta selgitas, et Eestis on kaitse all 22% pindalast ning vastavalt arengukavale keskendub looduskaitse elupaikade terviklikkuse säilitamisele ja inimeste loodusteadlikkuse edendamisele.
EMÜ vanemteaduri Steffen Noe ettekandest saime teada, et Järvseljale ürgmetsa lähedale on rajatud atmosfääri ja metsaökosüsteemi vahelisi mõjusid uuriv jaam (SMEAR) ning millest räägib ürgse metsa lõhn.
Professor Kalev Jõgiste käsitles ürgmetsa loodusliku dünaamikat 90 aasta vältel, kuidas on muutunud ürgmetsa puistutes puuliikide vahekord, vanuseline struktuur ja tagavara.
Dotsent Ahto Kanguri ettekandest saime ülevaate Järvselja ürgmetsa uuringutest läbi 90 aastase ajaloo, Taimi Paal ja Kristiina Jürisoo selgitasid ürgmetsa taimkatte uurimise metoodikaid ning tulemusi ning doktorant Kristi Nigul arvutas kokku kui palju maksab ürgmetsas kasvav puit.
Kaitseala valitseja keskkonnaameti esindajad Leelo Kukk ja Kaili Viilmaa soovisid Järvselja kaitsealale õnne ja kinkisid metskonnale raamatud Eesti looduskaitsest ja ja loodusfoto.
Ürgmetsa aastapäev jätkus pärast Järvselja sööklas toimunud lõunat matkaga Järvselja ürgsesse loodusesse, teel jagasid selgitusi Ahto Kangur, Taimi Paal, Heino Kasesalu. Juubelikonverents lõppes SMEAR uurimisjaamas, kus huvilistele jagas selgitusi Steffen Noe.
Priit Kask
SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond
Juhataja