1. ÜLDSÄTTED
1.1. Sihtasutus Järvselja Õppe- ja Katsemetskond, edaspidi nimetatud „sihtasutus”, on asutatud vara kogumiseks ja haldamiseks, et kogutud vahendite abil edendada metsanduslikku kõrgharidust ja metsandusalast teaduslikku uurimis- ja katsetööd Eestis.
1.2. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Järvselja Õppe- ja Katsemetskond.
1.3. Sihtasutuse asukoht on Eesti Vabariik, Tartumaa, Järvselja.
1.4. Sihtasutuse asutajaks on asutamisaegse nimega Eesti Põllumajandusülikooli õigusjärgne Eesti Maaülikool.
1.5. Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, mis oma tegevuses juhindub Eesti Vabariigi seadustest, asutamisotsusest, käesolevast põhikirjast ja muudest sellekohastest õigusaktidest.
1.6. Sihtasutusel on oma nimega sümboolika, tal on õigus avada ja sulgeda arveid pangaasutustes, sooritada finantsoperatsioone ja sõlmida lepinguid.
1.7. Sihtasutuse suhteid riigi, kohaliku omavalitsuse, teiste asutuste, äriühingute ning juriidiliste ja füüsiliste isikutega reguleeritakse seaduste ja lepingutega.
1.8. Sihtasutusel on õigus omandada, rentida ja võõrandada hooneid, rajatisi, seadmeid, transpordivahendeid, inventari, tooret, tehnoloogiaid, patente, litsentse ning muid materiaalseid väärtusi ja varalisi õigusi.
1.9. Sihtasutus vastutab oma kohustuste eest kogu varaga. Sihtasutuse asutaja ei vastuta isiklikult sihtasutuse kohustuse eest. Sihtasutus ei vastuta asutaja kohutuste eest.
1.10. Sihtasutus on asutatud määramata tähtajaks.
2. SIHTASUTUSE EESMÄRGID
2.1. Sihtasutuse tegevuse põhieesmärgiks on oma ja sihtasutusele eraldatud varade valitsemise ja kasutamise ning ka eraldiste, toetuste, annetuste ja avalikel konkurssidel võidetud vahendite kasutamise kaudu alljärgnevate põhikirjaliste eesmärkide saavutamine:
2.1.1. Eesti Maaülikooli õppebaasiks olemine ja selle arendamine, õppepraktikate läbiviimiseks olmetingimuste tagamine;
2.1.2. baasiks olemine metsandusliku uurimis- ja katsetegevuse korraldamisel ning katsealade rajamine, säilitamine, hooldamine ja arendamine Eesti Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi juhtimisel ja kaasabil, olles baasiks üliõpilas- ja teadustööde materjalide kogumisel;
2.1.3. metsapindala ja metsaelustiku mitmekesisuse säilitamine ning metsakoosluste kaitse, metsade säästev majandamine ühtlase, pideva ja kauakestva kasutamise planeerimisega;
2.1.4. loodussäästlike tehnoloogiate ja metsatehnika katsetamine ja rakendamine, puidu ratsionaalse ja komplekse kasutamise tehnoloogiate väljatöötamine ja rakendamine, metsast saadava puidu realiseerimine võimalikult kohapeal ümbertöötatud kujul;
2.1.5. teadus-ja tootmiskatsete ning praktilise koostöö arendamine Eesti Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi, Eesti metsanduslike asutuste ja välismaiste metsanduslike õppe- ja uurimisasutustega;
2.1.6. õppe- ja katsetegevuse vajalike kulude katmine sihtasutuse majandamisest saadud tuludest, instituudi varustamine õppeotstarbelise puitmaterjaliga;
2.1.7. metsanduslike ja loodusharidusalaste konverentside, nõupidamiste, seminaride läbiviimise võimaldamine ja abistamine, külaliste majutamine;
2.1.8. loodushariduse arendamine metsa majandamise vallas saadud kogemuste ja metsade loodusväärtuste tutvustamiseks, sh plaanistatud õpperadade süsteemi toimimine ning loodushariduskeskuse rajamine;
2.1.9. ökoturismi ja jahinduse arendamine;
2.1.10. taimlamajanduse arendamine;
2.1.11. kirjastustegevuse arendamine ja toetamine;
2.1.12. metsanduslike nõuannete ja konsultatsioonide andmine;
2.1.13. sihtasutuse piirides sotsiaalsfääri arendamine.
2.2. Oma eesmärkide saavutamiseks sihtasutus:
2.2.1. töötab välja perioodiliselt arengukava, arvestades oma metsaressurssi, selle kasutamis- ja realiseerimisvõimalusi, õppe- ja teadustöö ning loodus- ja keskkonnakaitselisi eesmärke, vabariigi metsapoliitikat, Eesti Maaülikooli ning Eesti Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi vajadusi;
2.2.2. haldab ja majandab sihtasutuse metsi lähtudes säästva ja mitmekülgse metsamajanduse kontseptsioonist, korraldab metsakoosluste, loodus- ja pärandkultuuriobjektide kaitset ning rajab ja arendab looduskaitse ja loodusharidusega seotud infrastruktuuri;
2.2.3. haldab ja arendab õppebaasi ning koostab eelarved;
2.2.4. toetab Eesti Maaülikooli õppe- ja teadustegevust luues võimalused teaduslikeks katseteks, üliõpilaste praktikate ning täiendkoolituse läbiviimiseks;
2.2.5. toetab Eesti Maaülikooli koostööd teiste ülikoolide ja ettevõtetega õppepraktikate korraldamisel ja teadus – ning uurimisprojektide taotlemisel ja täitmisel nii kodu kui välismaal;
2.2.6. toetab Eesti Maaülikooli õppejõudude mobiilsust ja üliõpilasvahetust välisriikide juhtivate kõrgkoolidega ja teadusasutustega;
2.2.7. arendab kaasaja tasemel materiaalse baasi metsatööde ja saetööstuse tehnoloogias;
2.2.8. sõlmib teadus-, arendus- ja õppeasutustega koostöö- ning majanduslepinguid;
3. JUHTIMINE
3.1. Sihtasutuse juhtimisorganid on sihtasutuse nõukogu (edaspidi nõukogu) ja sihtasutuse juhatus (edaspidi juhatus).
3.2. Nõukogu kavandab sihtasutuse tööd ja teostab järelvalvet selle üle. Sihtasutuse nõukogu koosseisu nimetab asutaja, asutajal on õigus delegeerida nõukogu liikmete nimetamine Eesti Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi direktorile. Asutajal ja Eesti Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi direktoril on õigus mõjuvatel põhjustel nõukogu liige tagasi kutsuda, milleks on kohustuste olulisel määral täitmata jätmine.
3.3. Nõukogu koosneb 5-7 liikmest. Nõukogu ja tema liikmete volituste tähtaeg on viis aastat. Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Nõukogu liikmeks ei või olla juhatuse liige ega audiitor või nendega võrdset majanduslikku huvi omav isik ega pankrotivõlgnik.
3.4. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust ja kutsub kokku ning juhatab nõukogu koosolekuid.
3.5. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kaks korda aastas. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest.
3.6. Nõukogu erakorraline koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor.
3.7. Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed ja protokollija. Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga.
3.8. Nõukogu otsus on vastu võetud kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Nõukogu võib teha otsuseid ka koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad elektrooniliselt või kirjalikult kõik nõukogu liikmed.
3.9. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. Nõukogu liige ei võta hääletamisest osa, kui otsustatakse tema ja sihtasutuse vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, samuti kolmanda isiku ja sihtasutuse vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, kui nõukogu liikme sellest tehingust tulenevad huvid on vastuolus sihtasutuse huvidega.
3.10. Nõukogu liikmele võib maksta tema ülesannetele ja sihtasutuse majanduslikule olukorrale vastavat tasu.
3.11. Nõukogu pädevusse kuulub:
3.11.1. sihtasutuse osaluse omandamine ja lõpetamine äriühingus;
3.11.2. kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või asjaõigusega koormamine, kui see väljub igapäevase majandustegevuse raamest;
3.11.3. koos Eesti Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudiga sihtasutuse teadus- ja arendussuundade määramine, sihtfinantseeritavate uuringusummade eraldamise kinnitamine, sihtasutuse teadurite valimine ja ametisse kinnitamine;
3.11.4. audiitori määramine, tagasikutsumine ja tema aruande kinnitamine ning töötasu määramine;
3.11.5. põhikirja muutmine ja täiendamine;
3.11.6. sihtasutuse aastaplaani ning juhatuse aruande kinnitamine;
3.11.7. vähemalt kaks korda aastas juhatuse aruande kuulamine sihtasutuse tegevusest ja majanduslikust seisukorrast;
3.11.8. juhatuse valimine ja ametisse nimetamine ning tasu suuruse määramine;
3.11.9. sihtasutuse juhatuse liikmete vastutusvaldkondade kinnitamine;
3.11.10. sihtasutuse ühinemise, jagunemise või lõpetamise otsustamine;
3.11.11. laenude võtmine (ka kapitali rent);.
3.12. Sihtasutuse täidesaatev organ on juhatus, mis juhib ja esindab sihtasutust.
3.13. Juhatus koosneb ühest kuni kolmest liikmest. Juhatuse liikmete arvu muutmise, juhatuse liikme tagasi kutsumise ja uute liikmete määramise otsustab nõukogu.
3.13.1. Juhatuse liikmed valitakse viieks aastaks.
3.14. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis. Kui juhatuses on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige või pankrotivõlgnik.
3.15. Juhatuse pädevusse kuulub:
3.15.1. sihtasutuse igapäevatöö korraldamine;
3.15.2. sihtasutuse esindamine kõigis õigustoimingutes;
3.15.3. nõukogu otsuste täitmine;
3.15.4. sihtasutuse tegevuse aruande esitamine nõukogule kinnitamiseks;
3.15.5. sihtasutuse raamatupidamise korraldamine vastavalt raamatupidamise seadusele;
3.15.6. sihtasutuse töötajatega töölepingute sõlmimine ja lõpetamine;
3.15.7. sihtasutuse vara kasutamine ja käsutamine vastavalt põhikirjalistele eesmärkidele ja nõukogu otsustele;
3.15.8. vähemalt kord nelja kuu jooksul nõukogu liikmetele ülevaate esitamine sihtasutuse majandustegevusest ja majanduslikust seisundist;
3.15.9. kinnitatud majandusaasta aruande esitamine registrile;
3.15.10. sihtasutuse tegevusega seotud muude küsimuste lahendamine, mis ei ole antud nõukogu pädevusse.
4. VARA JA VAHENDID
4.1. Sihtasutuse vara on tema käsutuses olevad põhi-ja käibevahendid, mida kasutatakse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
4.2. Sihtasutuse tööks vajalikud vahendid saadakse asutajalt, milleks on sihtasutuse asutamisel sihtasutuse pangaarvele kantav 10 000.- krooni ja riikliku Järvselja Õppe- ja Katsemetsamajandi likvideerimisel järelejäänud ja Eesti Põllumajandusülikoolile kui õigustatud subjektile üle antud vara ja vahendid, mis antakse üle sihtasutusele peale selle kandmist registrisse.
4.3. Sihtasutuse vara moodustub samuti majandustegevusest, eraldistest, toetustest ja annetustest sihtasutuse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja muudest seadusega lubatud vahenditest.
4.4. Sihtasutus korraldab raamatupidamist EV õigusaktides ettenähtud korras. Sihtasutuse finantsmajanduslikku tegevust kontrollib audiitor, kelle nimetab sihtasutuse nõukogu. Nõukogul on õigus mõjuvatel põhjustel audiitor tagasi kutsuda, milleks on kohustuste olulisel määral täitmata jätmine. Audiitoriks ei või olla nõukogu ega juhatuse liige ega sihtasutuse töötaja. Audiitoriks võib olla isik, kellele on see õigus seaduse alusel antud.
4.5. Raamatupidamise aastaaruande esitab juhatus kontrollimiseks audiitorile ja seejärel nõukogule kinnitamiseks. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutab alla juhatus. Sihtasutuse majandusaastaks on kalendriaasta.
5. ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE
5.1. Sihtasutus võib ühineda ainult teiste sihtasutustega asutaja nõukogu otsuse alusel, seaduses ettenähtud korras, kui nende eesmärgid on sarnased. Ühinemiseks sõlmivad sihtasutused ühinemislepingu. Ühinemisleping peab olema notariaalselt tõestatud. Ühinemine toimub kirjaliku ühinemisotsuse alusel, mille on heaks kiitnud asutaja.
5.2. Sihtasutus võib jaguneda seaduses ette nähtud korras, kui see osutub vajalikuks sihtasutuse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Jagunemiseks sõlmivad jagunemises osalevate sihtasutuste juhatused jagunemislepingu. Jagunemisleping peab olema notariaalselt tõestatud. Jagunemine saab toimuda kui jagunemislepingu on heaks kiitnud kõik jagunemises osalevad sihtasutused. Jagunemisotsus peab olema kirjalik. Jagunemisotsus on vastu võetud kui selle on heaks kiitnud sihtasutuse asutaja nõukogu.
6. PÕHIKIRJA MUUTMINE
6.1. Kuni sihtasutuse registrisse kandmiseni võib asutaja asutamisotsuse tühistada või seda muuta või muuta põhikirja.
6.2. Pärast sihtasutuse registrisse kandmist võib asutaja otsusega põhikirja muuta üksnes muutunud asjaolude arvesse võtmiseks, järgides sihtasutuse eesmärki.
6.3. Põhikirja muutmine jõustub muudatuse registrisse kandmisest. Põhikirja muutmise registrisse kandmise avaldusele lisatakse põhikirja muutmise otsus ja põhikirja uus tekst.
7. TEGEVUSE LÕPETAMINE
7.1. Sihtasutus lõpetatakse:
7.1.1. nõukogu otsusega;
7.1.2. muul seaduses ettenähtud alusel.
7.2. Sihtasutuse tegevuse lõpetamine toimub nõukogu otsusel, kui selle poolt on hääletanud kõik nõukogu liikmed, seaduses ettenähtud korras.
7.3. Juhatus peab esitama pankrotiavalduse, kui selgub, et sihtasutusel on vähem vara kui võetud kohustusi.
7.4. Sihtasutuse lõpetamisel toimub selle likvideerimismenetlus. Likvideerijaks on juhatus. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus, kes määrab ka likvideerijate tasustamise korra ja tasu suuruse.
7.5. Juhatus esitab avalduse likvideerijate registrisse kandmiseks. Registrisse kantakse likvideerijate nimed, elukohad ja isikukoodid.
7.6. Likvideerijatel on juhatuse ja nõukogu õigused ning kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga.
7.7. Likvideerijad lõpetavad sihtasutuse tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jaotavad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara õigustatud isikule, kelleks on Eesti Maaülikool. Likvideerijad ei pea vara müüma, kui see ei ole vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Likvideerijad võivad teha ainult sihtasutuse likvideerimiseks vajalikke tehinguid.
7.8. Pärast likvideerimise lõpetamist esitavad likvideerijad avalduse sihtasutuse registrist kustutamiseks. Likvideerijad annavad sihtasutuse dokumendid hoiule Eesti Maaülikoolile. Dokumentide hoidja nimi kantakse registrisse likvideerijate avalduse alusel.
Põhikiri on kinnitatud
asutamisotsusega
29.11.1997
Põhikirja muudatused on kinnitatud:
Sihtasutuse nõukogu otsusega 03.08.1998.a.;
Sihtasutuse nõukogu otsusega 14.02.2008.a.;
Sihtasutuse nõukogu otsusega 11.06.2010.a.
Sihtasutuse nõukogu otsusega 21-1/21.05.2021. a.
Sihtasutuse nõukogu otsusega 23-1/27.01.2023. a.