Järvselja on oma vähem kui 50 elanikuga võrdlemisi väike külake Tartumaa kaguosas Võnnu ja Meeksi valla piiril. Metskonna lõunapoolne osa on metsamaa ning põhjapoolse osa moodustavad sood ja soosaared, mis kuuluvad Peipsiveere loodusaitseala koosseisu. Soosaarte rahu ja vaikust hindavad mitmed kotkapered, kes on endale sinna pesad ehitanud.
Metsandusega seotud inimestele ning paljudele loodushuvilistele ei vaja Järvselja nimi tutvustamist.
Eelkõige seondub Järvselja metsandusliku hariduse õpetamisega, üliõpilaste praktilise koolitamisega ning mitmekülgse metsandusliku teadustöö ja püsikaitsealade rajamisega.
Nimetatud tegevusele pani aluse prof. Andres Mathiesen, kelle algatusel loodi 1921. a. Järvseljale Tartu Ülikooli õppemetskond. Varem nimetati siinset ümbruskonda Kastre- Peravallaks. Eesrindlikud metsanduslikud tööd algasid juba 19. saj. II poolel, kui metsade omanikuks oli Kastre mõisnik Nikolai von Essen.
Metsade plaanistamine toimus aastail 1860-1865. Metsaülem Martin Maurachi ametisoleku ajal (1883-1897) viidi läbi ulatuslik kuivendustöö. Käsitsi kaevati 150 km kraave, mille tulemusel metsamaa pindala suurenes soode arvelt üle 2000 ha. Alustati ka metsauuendustöödega. Peale kodumaiste puuliikide istutati ka mitmeid lehise- ja nululiike.
1887. a rajati esimene taimla istutusmaterjali kasvatamiseks. A. Mathieseni eestvõttel 1921. a rajatud nn. “Lossiaias” hakati ka dekoratiivliike kasvatama. Praegune Järvselja liigirikas puukool pakub istikuid nii metsaistutajatele kui koduaia kaunistajatele.
1969. a alustati Agali küla põllumaadele arboreetumi rajamist, mis on rajatud põhiliselt üliõpilaste õppepraktika käigus. Seal kasvab omaette pisikeste puistutena üle 60 erineva puu- ja põõsaliigi.
Järvselja metsade omanäolisus ja vaheldusrikkus kutsub matkaradadele igat loodussõpra. Huvitavamate vaatamisväärsustega on võimalik tutvuda õpperajal, mille läbimiseks on mitu võimalust. Matkaja saab laudteel kõndides tutvuda Eesti vanima metsakaitsealaga ehk “ÜRGMETSAGA”. Tegemist on 1924. a kaitse alla võetud 19 ha suuruse kvartaliga, kus kasvavas põlismetsas on keelatud igasugune inimese vahelesegamine metsaelu loomulikku käiku.
Kõrgemad kuused Järvselja metsades on kunagi küündinud isegi 48 meetrini, mis oli Baltimaade rekordiks.
Võimsa mulje jätavad ka Järvselja männid, mis on kohati 40 m kõrgused. Eriline vaatamisväärsus on KUNINGAMÄND ja seda mitte niivõrd oma kõrguse (33 m), vaid massiivse tüve ja sügavarõmelise korba poolest. Puutüve mahuks on arvestatud 14 tm. Vanust on sel männil peaaegu sama palju kui Tartu Ülikoolil- üle 380 aasta.
Järvselja keskusesse M. Maurachi ajal rajatud pargis on vanimate lehiste vanuseks tublisti üle 120 aasta. Kõrgust ühel Euroopa lehisel 40 m ,kõrgeim ebatsuuga 33 m. 1930-ndail rajatud dendropargis kasvavad peamiselt erinevad okaspuud- kanada tsuuga, serbia kuusk, ajaani kuusk, hiigelelupuu, korginulg, hall nulg, rumeelia mänd jpm.