Sihtasutus Järvselja Õppe- ja Katsemetskond arengukava aastateks 2022–2026

Sissejuhatus

Sihtasutuse Järvselja Õppe- ja Katsemetskond (edaspidi sihtasutus) kehtiv arengukava koostati 2012. aastal kümneks aastaks, hakkas kehtima 2013. ning kehtib 2022. aasta lõpuni. Möödunud üheksa aasta jooksul on ühiskonnas toimunud suured muutused. Eelkõige inimeste hoiakutes, suhtumises ja arusaamises, mis puudutavad metsandust, aga ka kõrgharidust ja inimeste täiendkoolitamist. Sihtasutus on nende teemadega vahetult ja tugevalt seotud.

Eriti aktuaalseks ja tuliseks on diskussioonid läinud metsaraie vajalikkuse, mahtude, ja -viiside üle. Päevakorda on tõusnud looduskaitsealade suurendamine ja sõnaühendi „metsade jätkusuutlik majandamine“ tähendus. Looduskaitsealade pindalade suurendamise asemel peaks aga tähelepanu pöörama just looduskaitse kvaliteedile ja eesmärgipärasusele. Leida tuleb need ühenduskohad, kus metsade majandamine saaks aidata kaasa liikide kaitsele ning eesmärgipärase looduskaitse toel oleks tagatud meie metsade parem tervislik seisund ja looduslähedane majandamine.

Muutuvad kliimatingimused esitavad üha uusi väljakutseid nii metsade majandamisel kui ka looduse kaitsel, mõjutades kõige tugevamalt liikide hakkamasaamist ja nende elukeskkonda. Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnal on siin täita suur ja tähtis roll, et erinevate katse- ja uurimustegevustega leida ja välja töötada parimad ja jätkusuutlikud lahendused nii metsade majandamiseks kui ka looduse kaitseks.

Uus arengukava näeb ette sihtasutuse peamised strateegilised suunad ja tegevused nende strateegiate elluviimiseks. Arengukavaga püstitatakse sihtasutusele strateegilised eesmärgid järgmiseks viieks aastaks ehk perioodiks 2022–2026. Arengukava baseerub sihtasutuse kolmel põhitegevusel: õpe (Õ), katse (K) ja mets (M).

Strateegilised eesmärgid

1. ÕPE
   • Tagatakse õppe- ja teadustöö läbiviimiseks kaasaegsed majutustingimused 2025. aastaks.
   • Kaasatakse igal aastal vähemalt üks täiendav haridusasutus teadus- ja praktikabaasi kasutamisse.
   • Koostatakse ülevaade ja tegevusplaan katsealadest 2022. aasta lõpuks.
   • Luuakse mobiilirakendus katse- ja näidisalade tutvustamiseks 2024. aastaks.
   • Renoveeritakse Agali arboreetum 2025. aasta lõpuks.

2. KATSE
   • Hinnatakse Eesti suurima range kaitse osakaaluga riigimetsa majandaja metsamaade kaitse eesmärkide täitmist 2025. aastal.
   • Alustatakse igal aastal vähemalt ühe uue laialehise puuliigi istikute kasvatamisega metsakultiveerimise eesmärgil.
   • Alustatakse igal aastal vähemalt ühe uue metsade kõrvalkasutuse näidiskatsega.
   • Rajatakse igal aastal vähemalt üks uudsete meetodite ja erinevate puuliikidega näidiskatseala.
   • Rajatakse ÜRGiglu 2024. aastal.

3. METS
   • Arvestatakse igal aastal uuenenuks vähemalt viie aasta taguse arvestuslangi pindala, säilitades okaspuupuistute osakaalu.
   • Koostatakse igal aastal järgmise kolme aasta investeeringute kava ja kogu tulu investeeritakse sihtasutuse arenguks.
   • Täiustatakse metsamaa halduse tarkvara 2023. aastal.
   • Tagatakse taimla kasumlikkus 2024. aastal.
   • Viiakse läbi metsakuivendusobjektide ja -teede seisukorra hindamine 2022. aastal.

ÕPE

Tagatakse õppe- ja teadustöö läbiviimiseks kaasaegsed majutustingimused 2025. aastaks

Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna hallatavate majutuskohtade seisukord pole kiita. Selleks, et pakkuda tudengitele head õpikeskkonda, on vaja parandada majutustingimusi ja mõelda ka selle peale, millised võimalused oleksid vaba aja veetmiseks. Hetkel vastavad nõuetele nn söökla-külalistemaja ruumid, kus ööbimiskohti on 46. Vanad ühiselamud on amortiseerunud, seal on ööbimiskohti 60 tudengile. Koostöös ülikooliga selgitatakse esmajärjekorras välja optimaalne ööbimiskohtade arv, mis on vajalik kaasaegse ja eduka õppetöö läbiviimiseks. Seejärel kaardistatakse erinevad võimalused majutuskohtade loomiseks (uue majutushoone ehitamine, raamatukogu või vanade ühiselamute rekonstrueerimine). Otsustatakse uute majutuskohtade rajamine, tellitakse projekt ning tehakse ehitustööd.

Kaasatakse aastas vähemalt üks täiendav haridusasutus praktikabaasi kasutamisse

Praegu kasutatakse praktikabaasi eeskätt Eesti Maaülikooli üliõpilaste praktikumide läbiviimiseks. Mõnel aastal on käinud Järvseljas ka Tartu Ülikooli tudengid. Samas on Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnal potentsiaali olla praktikabaasiks ka teistele ülikoolidele, kutse- ja üldhariduskoolidele. Selleks tuleb teha aktiivset teavitustööd teiste haridusasutuste seas, tutvustades Järvselja Õppe- ja Katsemetskonda ja selle võimalusi.

Koostatakse ülevaade ja tegevusplaan katsealadest 2022. aasta lõpuks. Luuakse mobiilirakendus katse- ja näidisalade tutvustamiseks aastaks 2024

Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnas asub mitmeid metsanduslikke katsealasid, millest osa on kantud Formise andmebaasi. Paraku puudub metskonnal ülevaade kõigist katsealadest. 2022. aasta jooksul kaardistatakse kõik metskonnas asuvad katsealad, samuti on ajaliselt määratud nende katsealade säilitamine ning tegevusplaan viie aasta perspektiivis. Metskonna maadel asub palju endiseid katsealasid, kus aktiivset teadustööd ei tehta; selgitatakse välja selliste katsealade väärtus ja säilitamise vajalikkus. Katse- ja näidisalade tutvustamiseks luuakse mobiilirakendus, mida saavad kasutada kõik soovijad.

Renoveeritakse Agali arboreetum 2025. aasta lõpuks

Agali arboreetumit ümbritsev aed rekonstrueeritakse hiljemalt 2022. aasta lõpuks. Selleks ajaks viiakse läbi ka arboreetumi olukorra hindamine ja inventeerimine ning märgistatakse kõik taksonid. Arengukava lõpuks korrastatakse sanitaarraietega kõik katseruudud ning vajadusel viiakse läbi ruutude uuendamine, et arboreetumi põhieesmärgid oleksid täidetud. Vananenud männiseemla likvideeritakse ja rajatakse selle asemele mõne laialehise puuliigi seemla.

KATSE

Hinnatakse Eesti suurima range kaitse osakaaluga metsamaade kaitse eesmärkide täitmist 2025. aastaks

Sihtasutusele kuuluvast metsamaast on ca 40% kaitse all, millest omakorda ligi 30% on range kaitse all. Koostöös Eesti Maaülikooli, Tartu Ülikooli teadlaste ning Keskkonnaametiga luuakse metoodika ja hindamiskriteeriumid, kuidas hinnata kaitsealade kaitse eesmärkide täitmist. Viiakse läbi kaitsealade inventuurid, mille tulemustele tuginedes analüüsitakse kaitse eesmärkide täitmist ja jätkusuutlikkust. Antakse hinnang kaitsealade eesmärgipärasusele ja tulemustele. Tuginedes neile hinnanguile, valmivad soovitused Keskkonnaametile kaitseala kaitse-eeskirjade täiendamiseks või -muutmiseks.

Alustatakse aastas vähemalt ühe uue laialehise puuliigi istikute kasvatamisega metsakultiveerimise eesmärgil

Praegu kasvatatakse sihtasutuse taimlas laialehiseid puuliike ainult ilutaimedena. Uus eesmärk on viia taimla tootmises sisse uuendused, mis võimaldaksid kasvatada ka laialehiseid puuliike metsakultiveerimiseks. Kaardistatakse sobivad puud või puude grupid kvaliteetse seemne saamiseks. Koostöös metsateadlastega analüüsitakse kasvatusmetoodikat ja töötatakse välja parimad lahendused kvaliteetse istutusmaterjali saamiseks.

Arengukava perioodi lõpuks toodetakse aastas vähemalt 10 000 laialehise puuliigi seemikut või istikut (sanglepp, harilik pärn, harilik saar, künnapuu, jalakas, harilik tamm, harilik vaher jt). Samuti on käesoleva arengukava lõpuks olemas piisav seemnevaru, et teha iga aasta külv vähemalt 10 000 laialehise puuliigi istiku saamiseks. Valitakse välja emapuud ühe laialehise puuliigi seemla rajamiseks.

Alustatakse aastas vähemalt ühe uue metsade kõrvalkasutuse näidiskatsega

Lisaks puidulistele väärtustele pakub mets kui ökosüsteem palju muid saadusi ja teenuse pakkumise võimalusi, mida saab rahaliselt hinnata. Tähtsaim neist on metsa rekreatsiooniline väärtus, aga ka seened, marjad, must pässik, kasemahl, vaik, tõrv jms. Arengukava jooksul viiakse igal aastal läbi üks tootmis- ja turustuskatse metsa mittepuiduliste väärtusega. Saadud tulemusi analüüsitakse ja tehakse majandusliku tasuvuse arvutused.

Rajatakse aastas vähemalt üks erinevate puuliikide ja metsakasvatuslike tööde näidiskatseala

Muutuvate kliimatingimuste fookuses on küsimus, kas meie kodumaised puuliigid ja kasutusel olevad metsakasvatuslikud võtted toimivad sama edukalt ka tulevikus. Selle väljaselgitamiseks ja õppetöö edukamaks läbiviimiseks luuakse arengukava perioodi jooksul igal aastal koostöös metsateadlastega vähemalt üks perspektiivse puuliigi ja metsakasvatusliku töö katse- või näidisala, mis varustatakse asja- ja ajakohase infotahvliga.

Rajatakse ÜRGiglu

2024. aastaks rajatakse Järvselja ürgse looduse nautimiseks kaasaegne ja ainulaadne ööbimisvõimalusega majutushoone, mis sobib oma disainilt, olemuselt ja erakordsuselt loodusesse.

METS

Arvestatakse aastas uuenenuks vähemalt viie aasta taguse arvestuslangi pindala, säilitades okaspuupuistute osakaalu

Uuendusraieid tehakse lubatud arvestuslangi ulatuses. Uuendusraiete läbiviimisel planeeritakse igal aastal uuendusraieid ka piiranguvööndi metsadesse. Harvendusraieid tehakse vähemalt 60 ha-l aastas. Raiete teostaja leitakse riigihankega. Aastane varutava puidu kogus on hinnanguliselt 17 000 m³. Lisaks metsamaterjalile varutakse nõudluse korral 200–400 m³ raiejäätmeid puiduenergeetikas kasutamiseks eelkõige teeäärsetelt lankidelt ja raadamistelt.

Kultiveerimise teel uuendatakse vähemalt 60% lageraie aladest. Kultiveerimiseks kasutatav kvaliteetne istutusmaterjal tuleb sihtasutuse taimlast. Okaspuudega uuenenud lankide pindala peab olema vähemalt võrdne lageraiega raiutud okaspuu puistute pindalaga. Metsastatakse jätkuvalt mittemetsamaid, mis ei sobi katsealadeks.

Õigeaegsete ja kvaliteetsete kultuuri- ja noorendike hoolduse töödega tagatakse rajatud kultuuride edukus ja uus kvaliteetne metsapõlv. Rajatud kultuuridest kasvatatakse 90% juhtudel välja sama peapuuliigi puistud.

Pööratakse suurt rõhku metsade tervislikule seisundile, mida parandatakse õigeaegsete sanitaarraietega.

Arengukava perioodi lõpuks on metskonnal vähemalt üks metsakorralduse litsentsiga tööline kiireloomuliste metsakorraldustööde tegemiseks. 2022. aasta lõpuks töötatakse välja metsakorralduslike tööde läbiviimise plaan, mis alustel ja millises järjekorras neid töid teostatakse. Samasugune plaan koostatakse ka looduskaitsealadele.

Koostatakse igal aastal järgmise kolme aasta investeeringute kava ja kogu tulu investeeritakse sihtasutuse arenguks

Selleks, et tagada sihtasutuse põhieesmärkide täitmine, tuleb kogu teenitav tulu investeerida sihtasutuse arenguks, mille üks osa on teadusuuringute läbiviimine. Investeeringute jaotamiseks luuakse täpne investeeringute plaan kolmeaastaseks perioodiks. Plaani koostamiseks annab sisendi käesolev arengukava.

Täiustatakse metsamaa halduse tarkvara 2023. aastaks

Sihtasutus kasutab täna Deskise metsahalduse tarkvara. Parema info saamiseks ja töö lihtsustamiseks on vaja tarkvara täiustada. See saab toimuda koostöös tarkvara haldajaga.

Tagatakse taimla kasumlikkus 2024. aastaks

Taimlas viiakse läbi põhjalik tootmisvõimekuse ja kasvatusplaanide analüüs, mille tulemusena peab suurenema taimla tootlikkus ja käive. Vähendatakse tootmises suvelillede ja püsikute osakaalu. Suurendatakse metsataimede ja poogendite tootmismahtu. Metsataimede kasvatuse kohta kogutakse süsteemselt andmeid ja teostatakse nende analüüs koostöös EMÜga. Seeläbi parandatakse taimede kvaliteeti ja optimeeritakse nende tootmist. Taimlas võetakse tootmisse igal aastal vähemalt üks laialehine puuliik. Taimlatööde mehhaniseerimiseks täiustatakse kastmissüsteeme, investeeritakse mullaharimisriistadesse (vaheltharija, väetamisprits jms).

Viiakse läbi metsateede ja -kuivendusobjektide seisukorra hindamine 2022. aasta lõpuks

Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna kuivendussüsteemid ja neid teenindavad teed on enamuses kehvas seisukorras ja vajavad rekonstrueerimist. Koostatakse metsateede ja
-kuivendussüsteemide ülevaade hiljemalt 2022. aasta lõpuks. Vajaduse korral viiakse läbi toimingud nende arvelevõtmiseks. Luuakse konkreetne järjekord ja plaan tähtsamate teede ja kuivendussüsteemide rekonstrueerimiseks. Teedel tehakse iga-aastaselt jooksvad remondi- ja hooldustöid. 2023. aasta lõpuks lõpetatakse Agali tee, sh kuivendussüsteemi rekonstrueerimine ning alustatakse Rõka ringi, sh kuivendussüsteemi rekonstrueerimist. Arengukava perioodi lõpuks lõpetatakse Ahijärve kuivendusvõrgu uuendamistööd ning koostatakse plaan Haavametsa kuivendusvõrgu uuendamiseks.

Kokkuvõte

Sihtasutuse Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna arengukava täitmist jälgib sihtasutuse nõukogu. Arengukavas püstitatud strateegiliste eesmärkide elluviimist ning tegevuste täitmist hinnatakse igal aastal, mille tulemusena arengukava ajakohastatakse.

2026. aasta jooksul koostatakse käesoleva arengukava koondanalüüs, mille alusel valmib sama aasta lõpuks uus arengukava, mis on sihtasutuse töö planeerimise aluseks.