1920 aastal otsis Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna metsaosakonna rajaja ja esimene õppejõud Andres Mathiesen vastrajatud osakonnale praktikabaasi. Tema pilk peatus Ahja jõe ja Peipsi vahelistel Kastre-Peravalla metsadel.Siinsed puistud olid mitmekesised ning üliõpilaste ja õppejõudude majutamiseks oli võimalik kasutada 1912 aastal valminud Jahilossi. Väga tähtsaks pidas Mathiesen ka seda, et raske juurdepääsu tõttu õppemetskonda olid üliõpilased praktika ajaks linnas olevatest ahvatlustest eemaldatud. Kastre mõisa metsad olid ka eeskijulikult majandatud, sest nii Kastre mõisnik Nikolai von Essen ja metsaülem Martin Maurach olid edumeelsed majandusmehed. Esimesed metsade plaanistamised toimusid Järvseljal 1860-1865. M.Maurachi juhtimisel pöörati suurt tähelepanu metsade kuivendamisele, käsitsi kaevati kokku üle 150 km kuivenduskraave, istutati võõrpuuliike ja koolitati metsaametnikke. Sellest ajajärgust pärineb ka praegu kasutusel olev metskonna kontorihoone ning ka mitmed metsavahtide elamud.

Eesti Vabariigi valitsus otsustaski 13.aprillil 1921 anda Kastre metskonna Kastre-Peravalla metsandik Tartu Ülikooli valitsemise alla. Õppemetskonna juhatajaks sai Andres Mathiesen ning siin tegutsesid metsaülematena metsateadlased Gerhard Kremser, Richard Riisberg ja Bernhard Haller. Kohe alguses rajati taimeaed ja hakati kasvatama ilupuid, ehitati kasvuhoone, rajati lauatehas ning savitööstus. Tarbepuit parvetati parvetuskanaleid mööda Ähijärvele ning pukseeriti parvedena Tartusse, küttepuit veeti hobustega Ähijärve laoplatsile ja veeti suvel lotjadega ära.1923 aastal asutati A.Mathieseni initsiatiivil esimene metsanduslik kaitseala Eestis- Järvselja looduskaitsekvartal, mida täna ka ürgmetsana tuntakse. 1930 –tel aastatel hakati lisaks õppetööle rohkem tegelema ka katsetöödega ning senine õppemetskond nimetati õppe- ja katsemetskonnaks. EPA moodustamisega muutus nimi Järvselja õppe- ja katsemetsamajandiks. Metsamajandi ajal rajati direktor Heino Kasesalu juhtimisel hulgaliselt katsealasid, võõrpuuliikide kultuure, ehitati metsamaterjali lõppladu, uued ühiselamud, töötajate elamuid ja kauplus-söökla ning taastati jahiloss.

1997 aastal asutas Eesti Maaülikool sihtasutuse Järvselja Õppe- ja Katsemetskond ning andis umbes 10,6 tuhat hektarit maad sihtasutusele kasutusvaldusessse. Üldpindalast umbes kolmandik on majandusmetsad, ülejäänud on Emajõe Suursoo, ja looduskaitsekaitsliste piirangutega maa. Sihtasutus on isemajandav ja peab metsa majandamisest ja taimede müügist saadavast tulust täitma peamist põhikirjalist ülesannet – metsanduslikku õppe- ja katsetööd. Õppepraktikatel osaleb suve jooksul üle 400 üliõpilase Eesti Maaülikoolist ja Tartu Ülikoolist metsamajanduse, metsatööstuse, loodusvarade, loomaökoloogia jt erialadelt. Lisaks klassikalistele metsanduslikele õppeainetele (metsakasvatus, metsakaitse, metsauuendus, metsaselektsioon, dendroloogia, saeõpetus, metsamullad, loomaökoloogia jt.) õpetatakse siin ka Eesti linde, fungistikat ja maaehitust.

Edaspidi on sihtasutusel kavas korrastada ühiselamuid, Jahilossi ja renoveerida ajalooline kontorihoone. Tulevikus peaks olema Järvseljas ka metsaskeskus, kus saaks ülevaate Järvselja loodusest, katsealadest ja metsa majandamisest. Siin võiks asuda ka metsanduskirjanduse raamatukogu. Järvselja looduskaitsealale on plaanis rajada õppe- ja matkaradasid koos viitade ja infostendidega, kus tutvustatakse kindlast ka metsanduslikku pärandkultuuri.

Edasise töö aluseks on töögrupi poolt koostatud Järvselja arengukava.

Priit Kask

SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond

Juhatuse liige (aastatel 2011-2016)

Järvselja metskonna ajaloolistefotodega, metsamõõte- ja tööriistadega on võimalik tutvuda endise Järvselja algkooli klassiruumis.

* Aastatel 1953 – 1997 kandis asutus nime Järvselja Õppe- ja katsemetsamajand ja selle juht oli direktor