Selgunud on fotokonkurss “Mets õpetab” tulemused

/in /by

Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna sajanda juubeli puhul korraldatud fotokonkursile „Mets õpetab“ laekus kokku ligi 500 tööd.

Võimsa etteaste tegi tippfotograaf Remo Savisaar, kes hõivas nii esikoha kui ka poodiumi teise astme. Kolmanda koha saavutas Rasmus Ilves. Publiku lemmiku tiitel otsustati välja andmata jätta.

Konkursi žürii liige ja üks Fotojuttude asutaja Peep Sooman ütles Savisaare topeltvõidu kohta, et mitte keegi hindajatest ei näinud fotode autorite nimesid ning seega on tulemus igati aus – Remo tuntud nimi ei saanud kuidagi kaalukaussi kallutada. „Teame, et paljudel konkurssidel visatakse topeltauhinna saajad žürii poolt salaja välja, aga meie jaoks polnud see aktsepteeritav – fotode autor ei saa olla süüdi selles, et tema pildid rohkem silma paistsid ja konkursi teemaga rohkem haakusid,“ sõnas ta.

Fotokonkursi „Mets õpetab“ võidutööd on järgmised:

Žürii poolne äramärkimine, auhinnaks ajakirja „Eesti Loodus“ poolaastatellimus

„Tõrukülvaja“, Karl Adami

Foto: Karl Adami

 

III koht, auhinnaks 200 € Fotoluksi kinkekaart ja ajakirja „Eesti Mets“ aastatellimus

„Hapnik“, Rasmus Ilves

Foto: Rasmus Ilves

 

II koht, auhinnaks 300 € Fotoluksi kinkekaart ja ajakirja „Eesti Mets“ aastatellimus

„Händkakk kaasikus“, Remo Savisaar

Foto: Remo Savisaar

 

I koht, auhinnaks 500 € Fotoluksi kinkekaart ja ajakirja „Eesti Mets“ aastatellimus

„Edukas ronimine“, Remo Savisaar

Foto: Remo Savisaar

 

Remo Savisaare kommentaar võidutöö kohta:

“Foto sündis 6-kuulise habekakkude pesitsemise jälgimise ajal, mis sisaldas endas üle 100 välitööpäeva. Esimesed nädalad vaatlesin vanalinde eemalt, kui juba pojad tulid, olid vanalinnud minuga harjunud ja mina olin nende jaoks nähtamatu. Selle aja jooksul soovisin saada võimalikult palju erinevaid pilte habekakkude elu-olust, kuidas pojad õpivad ronima, lendama ja nii edasi. Ronimise motiiv oli üks kindel pilt, mida ma soovisin kätte saada. Projekt sai läbi, kui noorlinnud olid vanalindudega juba ühte nägu ja iseseisvusid.”

 

Järvselja Õppe- ja Katsemetskond ning žürii tänab kõiki osalejaid.

Kõigi konkursile esitatud töödega saab tutvuda siit:

Järvselja juubeli kontsert

/in /by

Fotokonkurss “Mets õpetab”

/in /by

SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond esitleb Järvselja 100. juubeliks pühendatud fotokonkurss “Mets õpetab”.

Järvselja Õppe- ja Katsemetskond on käesolevaks kevadeks tegutsenud juba terve sajandi. Järvselja ei ole ainult metsandustudengite praktikakoht, vaid sellest on kujunenud ka metsateaduslik katse- ja uurimisbaas. Järvselja metsad paiknevad omapärastes ning eriilmelistes kasvukohatingimustes, olles justkui läbilõikeks Eesti metsadest.

Järvselja sajanda juubeli puhul korraldame fotokonkursi „Mets õpetab“, kuhu on oodatud osalema kõik fotograafia- ja metsahuvilised.

Auhinnafondi panustavad SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond, Metsaharidus OÜ, AS Fotoluks, ajakirjad „Eesti Mets“ ning „Eesti Loodus“ ja OÜ Fotojutud.

 

Unikaalne postmark on trükitud puidule.

/in /by

Unikaalne postmark on trükitud puidule

Eesti Maaülikool

PRESSITEADE

Eesti metsandushariduse ja -teaduse süda – Järvselja õppe- ja katsemetskond – saab 13. aprillil 100-aastaseks. Täpselt sel päeval tuleb esitlusele üks päris eriline postmark. Erakordseks teeb esitlemisele tuleva margi asjaolu, et kujundus on trükitud puidulehele ehk spoonile.

“Meil on suur au tähistada Eesti metsandushariduse ja teaduse sajandat juubelit niivõrd ainulaadse postmargiga. Puidule trükitud mark on väärikas viis selle sündmuse tähistamiseks,” ütles Omniva erakliendi segmendi juht Sandra Krusel, kelle sõnul ei ole taolist marki varem Eestis ilmunud.

Puidust mark maksab 7,50 eurot ning seda trükitakse kokku 10 000 tükki. Traditsiooniliselt ilmub koos margiga ka esimese päeva ümbrik (FDC) ning info kaart, mis kõik on saadaval Omniva e-poes. Margiväljaande on kujundanud kunstnik Indrek Ilves ning puidust mark trükiti trükikojas Cartor Security Printing.

Järvselja margi kesksel kohal on kujutatud Kuningamändi, mis on Eesti üks vanimaid puid. Suursuguse puu täpset vanust ei ole võimalik määrata, kuid tehtud uuringud lubavad hinnata puud umbes sama vanaks kui Tartu ülikool. Teisisõnu, umbes 389 aastaseks.

Margiplokile ja esimese päeva ümbrikule on lisaks männile valitud veel pildid ürgmetsa matkarajast ning taimeaiast. Järvselja ürgmets on Eesti vanim metsakaitseala, mis jäeti aastal 1924 puutumatult seisma looduse reservaadiks. Selles 19,3-hektarilises kuuse, männi, haava ja sanglepa segapuistus on lastud loodusel omatahtsi kujuneda juba tublisti rohkem kui 100 aastat. Lisaks on Järvselja metsades säilinud mitmed pärandkultuuri ja metsakatseobjektid ning rohked loodusväärtused.

Kuivõrd ürgmetsa kvartalipiiril kulgeb matkarada siis võivad kõik soovijad minna ning ise kogeda, et tõeline põlismets näeb välja pisut teistsugune kui hästi hooldatud seene- või marjamets, mida tihti ürgseks peetakse.

Taimeaed ümbriku kujunduses meenutab aga fakti, et Järvselja on juba ligi poolteist sajandit olnud kohaks, kus on meie kliimas katsetatud erinevaid võõrpuuliike. Esimene taimla metsapuutaimede kasvatamiseks rajati Järvseljale juba 19. sajandi lõpus. Taimeaed tegutseb Järvseljal ka täna ning see on populaarne külastuspaik aiandushuviliste inimeste seas.

Marki esitleb Järvselja jahilossi aias 13. aprillil kell 13 metsakasvatuse ja metsaökoloogia dotsent Ivar Sibul. Tervitustega esinevad Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen, Järvselja õppe- ja katsemetskonna metsaülem Tanel Piir, maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi direktor Marek Metslaid ning keskkonnaminister Tõnis Mölder. Lühemate ettekannetega astuvad üles metsandusajaloolane Toivo Meikar, õppemetsamajandi omaaegne juht Heino Kasesalu, tudengielust Järvseljal kõneleb loodusemees Hendrik Relve ja sealsete metsade väärtusi tutvustab professor Ahto Kangur.

Seminari lõpetab juubelipuu istutamine jahilossi aeda. Lossiaeda istutatav puu on samast liigist, mille puidule on trükitud ka juubelimark.

Lisainformatsioon: Ivar Sibul (ivar.sibul@emu.ee; +372 508 4929)

Järvselja 100 logo

/in /by

Metsamaterjali enampakkumine 2019

/in /by

SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond (Järvselja küla, Kastre vald, 62506, Tartumaa) kuulutab välja avaliku kirjaliku enampakkumise  metsamaterjalide müügiks  müüja laos 11.01.-31.12.2019. Enampakkumine korraldatakse lähtudes Vabariigi Valitsuse 22. augusti 2014. a määrusest „Riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi kord”.

Sortiment Kogus (m3)
MÄ majapalk 500
MÄ palk 1000
MÄ peenpalk 1400
MÄ paberipuit 300
KU palk 900
KU peenpalk 1500
KU paberipuit 700
KU latt 350
OP sorditu palk 200
OP küttepuit 300
KS vineeripakk 2500
KS saepalk 400
KS paberipuit 3500
LM palk 300
HB palk 260
HB paberipuit 360
LP küttepuit 2500
Raie jäätmed 300
KOKKU 17270

 

NB! Tabelis toodud mahud on aasta mahud. Täpsetes tarnegraafikutes lepitakse kokku Lepingu sõlmimisel. Suurem osa mahust tarnitakse aasta esimeses pooles. Pooltel on õigus keskmise turuhinna muutumisel pidada hinna läbirääkimisi üks kord pool aasta jooksul.

Pakkumine pakkuja andmetega, metsamaterjali kogusega, ostuhinnaga, kvaliteedinõuetega, maksetingimustega ja metsamaterjali koguse mõõtmistingimustega saata allkirjastatult hiljemalt 27.12.2018 kell 11.00 postiga või digitaalselt allkirjastatult e-postiga (tanel.piir@jarvselja.ee) pealkirjaga “Metsamaterjali pakkumus”. Pakkumised avatakse SA Järvselja ÕKMK kontoris 27.12.2018 kell 11.15.

Lisainfo: Tanel Piir 53094222, tanel.piir@jarvselja.ee

Taimeaia lahtioleku ajad:

/in , /by

Kevadeti alustame taimede müüki ja pakkide väljastamist olenevalt ilmaoludest aprilli keskpaiku.

Alates oktoobrist taimeaed avatud:

T-R 9.00-16.00

L, P, E ja riigipühadel suletud.

Ise kohale tulles ei pea ettetellimust tegema, võite tulla ning ise enesele meelepärased  taimed välja valida.

 

 

 

 

 

 

 

 

Kliendiinfo

/in , /by

Palume tellimuse alusel raha mitte üle kanda. Talvel laekunud tellimused täidame varakevadel, kui ilmastikuolud seda võimaldavad. Vaatame Teie tellimuse läbi ning soovitud taimede ja koguste olemasolul saadame arve istikute eest e- mailile. Hinnale lisandub kohaletoimetamise tasu vastavalt tellimuse vormistamise käigus valitud tarneviisile. Kuna täpne kullerteenuse hind selgub alles paki üleandmisel Omnivale, siis ei kajastu transpordihind SA Järvselja ÕKMK  arvel, vaid tuleb tasuda kullerile. Alates 5. oktoobrist 2020 on võimalik saadetise väljastamisel saajal kullerile tasuda ainult kaardimaksega. Tellimusi alla 10 euro me kulleriga ei saada. Kui tulete taimeaeda ise istikutele järele, siis ei ole vaja arvet ootama jääda, vaid võite külastada meid lahtioleku aegadel. Tasuda saate kohapeal kaardiga või sularahas .

Pisike spikker taimekirjelduste lugemiseks:

P6=6×6 cm pott
P7=7x7cm pott
P9=9x9cm pott
P11=11x11cm pott
P13=13x13cm pott
C1=11cm, 1l pott
C1,4=14cm, 1,3l pott
C1,5=14cm, 1,4l pott
C2= 17cm, 2l pott
C3=19cm, 3l pott
C5=22cm, 5l pott
pj- paljasjuurne
mp-mullapall

 

 

Järvseljal tähistati professor Endel Laasi 100. sünniaastapäeva

/in /by

25.septembril tähistati Järvseljal Metsandus- ja maaehitusinstituudi metsakasvatuse osakonna ja SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna ühisel korraldamisel kunagise pikaaegse metsateaduskonna dekaani ja teeneka õppejõu professor Endel Laasi 100. sünniaastapäeva. Mälestusüritusele kogunes arvukas seltskond kolleege ja õpilasi EMÜ metsandus- ja maaehitusinstituudist, Luua metsakoolist, Keskkonnaministeeriumist, RMK-st ja Eesti Metsateenijate Ühingust.

Järvselja keskusesse rajati professori mälestuseks puudesalu tema lemmikpuudest lehistest, mida täiendasid ka ebatsuugade grupid. Rajatava pargi servale õpperajale paigaldatud infostendi avades tuletas metsaülem Priit Kask meelde 1961. aasta üliõpilaste tööpraktika juhendis kirjeldatud töövõtteid ja töödistsipliini. Seda juhendit oli professor Laasil aidanud koostada ka teaduskonna legendaarsed õppejõud Endel Pihelgas ja Lembit Muiste.

Järvselja jahilossis toimunud konverentsi avas professor Hardi Tullus. Ta märkis, et professor Laas lõpetas Tartu Ülikooli 1940 aastal cum laude ning seejärel töötas peamiselt TÜ-s ja EPA-s teadlasena ja 25 aastat metsandus- ja maaparandusteaduskonna dekaanina. Ta oli metsameeste mitme põlvkonna õpetaja ja andis suure panuse kõrghariduse, teaduse ja praktika arengusse. Professori eestvedamisel ja tollase metsamajanduse ja looduskaitse ministeeriumi toetusel rajati uus õppehoone Tähtveres, jahiloss ja Agali arboreetum Järvseljas. Raadi dendroaia hooldamine linnaelanike kaasamisel ja Tähtvere dendropargi rajamine oli osa Endel laasi elutööst. Linlaste elukeskkonna hoidmise eest valiti ta 2005 aastal Tartu aukodanikuks. Endise sportlasena pidas ta üliõpilaste karsket eluviisi ja spordivaimu nii oluliseks, et teaduskonda nimetati ka EPA kehakultuuriteaduskonnaks. Kõrghariduse ja metsanduse arendamise eest pälvis professor Laas EPA teenetemedali (1989) ja teenelise metsakasvataja aunimetuse (1976). Endel Laasi kui teadlase sulest on ilmunud rida publikatsioone, tuntuimad nendest on kõrgkooliõpik Dendroloogia (1967, 1987) ja Viirpuud Eestis, nende kasvatamine ja kasutamine (1998).

Konverentsil esinesid instituudi teadlased Endel Laasi uurimisvaldkondadega seotud teemadel. Maris Hordo käsitles professori meelispuu lehise kasvukäiku Järvseljal, Rein Drenkhan võõrpuuliikide haigusi ning Andres Jäärats metsakultiveerimise aktuaalseid probleeme. Eino-Endel Laas tegi väga huvitava slaidiettekande oma isa professor Laasi pikast eluteest. Päeva lõpetasid kolleegide meenutused ühisel õhtusöögil.

 

Priit Kask

SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond

metsaülem