Veebruari lõpuni saab lehel treeoftheyear.org anda oma hääle Euroopa aasta puu valimisel. Eestit esindab tähendusrikaste puude konkursil Järvseljal sirguv 380-aastane Kuningamänd, oluline sümbolpuu Eesti metsandus- ja loodusharidusele.

Tänavusele Euroopa aasta puu tiitlile kandideerib 16 puud, sealjuures on Kuningamänd neist ainus mänd. Kõige rohkem on võistlusel väärikaid tammesid – lausa kuus, nende seas näiteks Turgenevi tamm Venemaalt, Bialowieza ürgmetsa valvav tamm Poolast ja vanaisa Kolja tamm Bulgaariast. Horvaatia ja Belgia on võistlema saatnud hiidsekvoia, Prantsusmaad ja Itaaliat esindab kastan, neist viimase puhul on tegu võimsa kolme tüvega puuga. Pärnasid on esile toodud kaks – laulev pärn Tšehhist ja ajaloo esimese Instagrami kontoga pärn Madalmaadest. Šotimaad esindab nende rannikut valvav viltune viirpuu, Slovakkiat pöök ja Ungarit üks eriliselt kultuurne paar – sealse teatri ees kasvavad rippuvad jaapani akaatsiad.

Euroopa aasta puu konkursiga tõstetakse esile huvitava looga puid, kel on täita tähtis roll kogukonna ühendaja ja kultuuripärandi kandjana. Nii koguti ka Eestis Kuningamänni kohta meenutusi, neist ühe südamlikuma saatis Järvselja raamatukogu juhataja Ene Runtel, kes kirjutas puule Järvselja kogukonna ja loodusesõprade nimel pika südamliku kirja. Kanneldajate palveretki Kuningamänni juurde meenutas hinnatud eesti kanneldaja Tuule Kann ning nooruspõlve tempu Kuningamänni otsa ronimisest jagas teenekas metsamees Ülo Erik. Saabunud meenutustega saab tutvuda Loodushoiu Fondi lehel siin.

Euroopa aasta puu konkursil saab hääle anda kahe puu poolt – seda tehes tasub panna tähele, et peale hääletamist saadetakse meili peale link, millel klõpsates lähevad hääled lõplikult arvesse. Hääletamine lehel treeoftheyear.org (ülevalt saab valida eesti keele) kestab 28. veebruarini ja võitja kuulutatakse välja 22. märtsil. Lisainfot leiab ka Loodushoiu Fondi kodulehelt loodushoiufond.ee.

Eestit esindav Kuningamänd hakkas kasvama umbes samal ajal, kui Rootsi kuningas Gustav II Adolf pani aluse Tartu Ülikoolile ehk umbes 380 aastat tagasi. Kuningamändi tunnevad hästi sajad Eesti bioloogid, metsamehed ja teiste erialade üliõpilased, kelle akadeemilise hariduse osaks on olnud praktikumid Järvseljal. Eesti Maaülikooli dendroloogia kaasprofessor Ivar Sibul toob välja, et oma vanuse ning erilise kasvukoha tõttu ürgmetsa piiril sümboliseerib Järvselja õppe- ja katsemetskonnas sirguv suursugune Kuningamänd Eesti järjepidevat ja heatasemelist akadeemilist haridust.

Kuningamänd on teadaolevalt mahult Eesti suurim puu, selle tüve ruumala ulatub 13 kuupmeetrini. Võrdluseks – korraliku tavalise palgipuu maht on umbes 1 kuupmeeter. Kuningamänni tüvi läheb kõrgele üles, ilma et ta palju peenemaks muutuks, ja see pole mändide puhul sugugi tavaline. Männi ümbermõõt on 3,25 meetrit ja kõrgus 33 meetrit.

Eesti on Euroopa aasta puu konkursist osa võtnud kolmel korral. 2015. aastal viis arborist Heiki Hanso võiduni Orissaare jalgpalliväljaku keskel kasvava tamme. Veel on Eestit esindanud Tamme-Lauri tamm ja Russalka tamm.

Alates aastast 2021 korraldab Eesti kaasalöömist Euroopa aasta puu valimisel Loodushoiu Fond. Fondi eesmärk on aidata kaasa vabatahtliku loodushoiu arengule Eestis. Ühe oma tegevusena soovib Loodushoiu Fond kaasa aidata sellele, et Eestis sirguvad tähelepanuväärsed pärandpuud saaksid paremini väärtustatud ja esile toodud.

Fotod Euroopa aasta puu tiitlile konkureerivatest puudest saab alla laadida siit. Rohkem fotosid Kuningamännist leiab siit, lühike videoklipp Eesti puu tutvustuseks asub siin.

Lisainfo:

Heiki Hanso

Arborist ja Euroopa aasta puu korraldustoimkonna liige Eestis

tel 517 6969

aastapuu@loodushoiufond.ee

www.loodushoiufond.ee

www.treeoftheyear.org

Katre Ratassepp

Euroopa aasta puu korraldustoimkonna liige Eestis

tel 509 6650

Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna sajanda juubeli puhul korraldatud fotokonkursile „Mets õpetab“ laekus kokku ligi 500 tööd.

Võimsa etteaste tegi tippfotograaf Remo Savisaar, kes hõivas nii esikoha kui ka poodiumi teise astme. Kolmanda koha saavutas Rasmus Ilves. Publiku lemmiku tiitel otsustati välja andmata jätta.

Konkursi žürii liige ja üks Fotojuttude asutaja Peep Sooman ütles Savisaare topeltvõidu kohta, et mitte keegi hindajatest ei näinud fotode autorite nimesid ning seega on tulemus igati aus – Remo tuntud nimi ei saanud kuidagi kaalukaussi kallutada. „Teame, et paljudel konkurssidel visatakse topeltauhinna saajad žürii poolt salaja välja, aga meie jaoks polnud see aktsepteeritav – fotode autor ei saa olla süüdi selles, et tema pildid rohkem silma paistsid ja konkursi teemaga rohkem haakusid,“ sõnas ta.

Fotokonkursi „Mets õpetab“ võidutööd on järgmised:

Žürii poolne äramärkimine, auhinnaks ajakirja „Eesti Loodus“ poolaastatellimus

„Tõrukülvaja“, Karl Adami

Foto: Karl Adami

III koht, auhinnaks 200 € Fotoluksi kinkekaart ja ajakirja „Eesti Mets“ aastatellimus

„Hapnik“, Rasmus Ilves

Foto: Rasmus Ilves

II koht, auhinnaks 300 € Fotoluksi kinkekaart ja ajakirja „Eesti Mets“ aastatellimus

„Händkakk kaasikus“, Remo Savisaar

Foto: Remo Savisaar

I koht, auhinnaks 500 € Fotoluksi kinkekaart ja ajakirja „Eesti Mets“ aastatellimus

„Edukas ronimine“, Remo Savisaar

Foto: Remo Savisaar

Remo Savisaare kommentaar võidutöö kohta:

“Foto sündis 6-kuulise habekakkude pesitsemise jälgimise ajal, mis sisaldas endas üle 100 välitööpäeva. Esimesed nädalad vaatlesin vanalinde eemalt, kui juba pojad tulid, olid vanalinnud minuga harjunud ja mina olin nende jaoks nähtamatu. Selle aja jooksul soovisin saada võimalikult palju erinevaid pilte habekakkude elu-olust, kuidas pojad õpivad ronima, lendama ja nii edasi. Ronimise motiiv oli üks kindel pilt, mida ma soovisin kätte saada. Projekt sai läbi, kui noorlinnud olid vanalindudega juba ühte nägu ja iseseisvusid.”

Järvselja Õppe- ja Katsemetskond ning žürii tänab kõiki osalejaid.

Kõigi konkursile esitatud töödega saab tutvuda siit:

SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond esitleb Järvselja 100. juubeliks pühendatud fotokonkurss “Mets õpetab”.

Järvselja Õppe- ja Katsemetskond on käesolevaks kevadeks tegutsenud juba terve sajandi. Järvselja ei ole ainult metsandustudengite praktikakoht, vaid sellest on kujunenud ka metsateaduslik katse- ja uurimisbaas. Järvselja metsad paiknevad omapärastes ning eriilmelistes kasvukohatingimustes, olles justkui läbilõikeks Eesti metsadest.

Järvselja sajanda juubeli puhul korraldame fotokonkursi „Mets õpetab“, kuhu on oodatud osalema kõik fotograafia- ja metsahuvilised.

Auhinnafondi panustavad SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond, Metsaharidus OÜ, AS Fotoluks, ajakirjad „Eesti Mets“ ning „Eesti Loodus“ ja OÜ Fotojutud.