Hääleta Kuningamänni poolt Euroopa aasta puu valimisel!

/in /by

Metsatöll avaldab oma uue videoga toetust Kuningamännile

Järvselja lumistes laantes üles võetud video ansambli Metsatöll laulule „Toona“ on pühendatud Kuningamännile, kes võistleb praegu Euroopa aasta puu tiitli nimel. Videoga saab tutvuda SIIN.

Laul „Toona“ pärineb Metsatöllu viimaselt albumilt „Katk kutsariks“ ning räägib eestlase olemusest, meie ürgsetest juurtest. „Ka raskustest, millest maarahvas end läbi on surunud. Kõik see omandatud ellujäämisoskus koos keele ja kultuuriga on pärandatud meile, muistse rahva järeltulijatele, ja meie kohus on hoida seda pärandit, kuni elame,“ sõnas Metsatöllu liige Lauri Õunapuu. „Kuningamänniga klapib see laul väga kenasti. Kui nüüd mõelda, et see võimas puu idanes pea 400 aastat tagasi, siis on ta näinud kõike seda rassimist ja maarahva sehkendamisi päris pikalt. Tal on, mida võrrelda, ning kui me mõistaks Kuningmänni sõnu, oleks ehk tema loodud laul meie rahvast umbes sarnane? Kuningmänd on otsekui osa meie rahva ajaloost,“ lisas Õunapuu, kutsudes kõiki üles Kuningamändi europuu võistlusel toetama.

Seda saab teha veebilehel treeoftheyear.org, rahvahääletus kestab 28. veebruarini. Euroopa aasta puu tiitlile kandideerib 16 puud, iga hääletaja saab välja valida kaks lemmikut. Tähele tasub panna, et peale oma valiku tegemist saadetakse meili peale link, millel klõpsates lähevad hääled lõplikult arvesse.

Metsatöllu video režii ja montaaži tegi Rauno Laikjõe, operaator Jan Henrik Pärnik.

Euroopa aasta puu võistlusega tõstetakse esile huvitava looga puid, kel on kohaliku kogukonna südames täita tähtis roll. Kuningamänni kohta kogutud meenutustega saab tutvuda Loodushoiu Fondi lehel siin.

Kuningamänd hakkas kasvama umbes samal ajal, kui Rootsi kuningas Gustav II Adolf pani aluse Tartu Ülikoolile ehk umbes 380 aastat tagasi. Kuningamändi tunnevad hästi sajad Eesti bioloogid, metsamehed ja teiste erialade üliõpilased, kelle akadeemilise hariduse osaks on olnud praktikumid Järvseljal.

Eesti on Euroopa aasta puu konkursist osa võtnud kolmel korral ning ühel korral ka selle kinni pannud – nimelt viis arborist Heiki Hanso 2015. aastal võiduni Orissaare jalgpalliväljaku keskel kasvava tamme. Alates aastast 2021 korraldab Eesti kaasalöömist Euroopa aasta puu valimisel Loodushoiu Fond. Fondi eesmärk on turgutada vabatahtlikku ja eraalgatuslikku looduskaitset Eestis, mh väärtustada meie tähelepanuväärsed pärand- ja põlispuid.
„Toona“ laulusõnad on toodud siin.
Foto Metsatöllust leiab siit (autor Jan Henrik Pärnik)

PRESSITEADE: Algas Euroopa aasta puu rahvahääletus, Eestit esindab Kuningamänd sil

/in /by

Veebruari lõpuni saab lehel treeoftheyear.org anda oma hääle Euroopa aasta puu valimisel. Eestit esindab tähendusrikaste puude konkursil Järvseljal sirguv 380-aastane Kuningamänd, oluline sümbolpuu Eesti metsandus- ja loodusharidusele.

Tänavusele Euroopa aasta puu tiitlile kandideerib 16 puud, sealjuures on Kuningamänd neist ainus mänd. Kõige rohkem on võistlusel väärikaid tammesid – lausa kuus, nende seas näiteks Turgenevi tamm Venemaalt, Bialowieza ürgmetsa valvav tamm Poolast ja vanaisa Kolja tamm Bulgaariast. Horvaatia ja Belgia on võistlema saatnud hiidsekvoia, Prantsusmaad ja Itaaliat esindab kastan, neist viimase puhul on tegu võimsa kolme tüvega puuga. Pärnasid on esile toodud kaks – laulev pärn Tšehhist ja ajaloo esimese Instagrami kontoga pärn Madalmaadest. Šotimaad esindab nende rannikut valvav viltune viirpuu, Slovakkiat pöök ja Ungarit üks eriliselt kultuurne paar – sealse teatri ees kasvavad rippuvad jaapani akaatsiad.

Euroopa aasta puu konkursiga tõstetakse esile huvitava looga puid, kel on täita tähtis roll kogukonna ühendaja ja kultuuripärandi kandjana. Nii koguti ka Eestis Kuningamänni kohta meenutusi, neist ühe südamlikuma saatis Järvselja raamatukogu juhataja Ene Runtel, kes kirjutas puule Järvselja kogukonna ja loodusesõprade nimel pika südamliku kirja. Kanneldajate palveretki Kuningamänni juurde meenutas hinnatud eesti kanneldaja Tuule Kann ning nooruspõlve tempu Kuningamänni otsa ronimisest jagas teenekas metsamees Ülo Erik. Saabunud meenutustega saab tutvuda Loodushoiu Fondi lehel siin.

Euroopa aasta puu konkursil saab hääle anda kahe puu poolt – seda tehes tasub panna tähele, et peale hääletamist saadetakse meili peale link, millel klõpsates lähevad hääled lõplikult arvesse. Hääletamine lehel treeoftheyear.org (ülevalt saab valida eesti keele) kestab 28. veebruarini ja võitja kuulutatakse välja 22. märtsil. Lisainfot leiab ka Loodushoiu Fondi kodulehelt loodushoiufond.ee.

Eestit esindav Kuningamänd hakkas kasvama umbes samal ajal, kui Rootsi kuningas Gustav II Adolf pani aluse Tartu Ülikoolile ehk umbes 380 aastat tagasi. Kuningamändi tunnevad hästi sajad Eesti bioloogid, metsamehed ja teiste erialade üliõpilased, kelle akadeemilise hariduse osaks on olnud praktikumid Järvseljal. Eesti Maaülikooli dendroloogia kaasprofessor Ivar Sibul toob välja, et oma vanuse ning erilise kasvukoha tõttu ürgmetsa piiril sümboliseerib Järvselja õppe- ja katsemetskonnas sirguv suursugune Kuningamänd Eesti järjepidevat ja heatasemelist akadeemilist haridust.

 

Kuningamänd on teadaolevalt mahult Eesti suurim puu, selle tüve ruumala ulatub 13 kuupmeetrini. Võrdluseks – korraliku tavalise palgipuu maht on umbes 1 kuupmeeter. Kuningamänni tüvi läheb kõrgele üles, ilma et ta palju peenemaks muutuks, ja see pole mändide puhul sugugi tavaline. Männi ümbermõõt on 3,25 meetrit ja kõrgus 33 meetrit.

Eesti on Euroopa aasta puu konkursist osa võtnud kolmel korral. 2015. aastal viis arborist Heiki Hanso võiduni Orissaare jalgpalliväljaku keskel kasvava tamme. Veel on Eestit esindanud Tamme-Lauri tamm ja Russalka tamm.

Alates aastast 2021 korraldab Eesti kaasalöömist Euroopa aasta puu valimisel Loodushoiu Fond. Fondi eesmärk on aidata kaasa vabatahtliku loodushoiu arengule Eestis. Ühe oma tegevusena soovib Loodushoiu Fond kaasa aidata sellele, et Eestis sirguvad tähelepanuväärsed pärandpuud saaksid paremini väärtustatud ja esile toodud.

Fotod Euroopa aasta puu tiitlile konkureerivatest puudest saab alla laadida siit. Rohkem fotosid Kuningamännist leiab siit, lühike videoklipp Eesti puu tutvustuseks asub siin.

 

Lisainfo:

 

Heiki Hanso

Arborist ja Euroopa aasta puu korraldustoimkonna liige Eestis

tel 517 6969

aastapuu@loodushoiufond.ee

www.loodushoiufond.ee

www.treeoftheyear.org

Katre Ratassepp

Euroopa aasta puu korraldustoimkonna liige Eestis

tel 509 6650

Ilmus raamat “Järvselja õppe- ja katsemetskond 1921-2021”

/in /by

26. novembril esitleti konverentsil “Metsateaduselt praktikale” Järvselja õppe- ja katsemetskonna 100. juubelile pühendatud raamatut “Järvselja õppe- ja katsemetskond 1921-2021”. Raamat on kokku 192 lehekülge ja on jaotatud kolmeks osaks:

Esimeses osas on kirjeldatud Järvselja metskonna aega. Kuidas kunagistele Kastre mõisa maadele sündis õppemetskond, kuidas see edenes ja arenes sünnist kuni tänase päevani. Raamatus on ära toodud täies ulatuses metsaülem Martin Maurachi omaaegne Kastre-Peravalla metsade kirjeldus.

Teises osas on kirjeldatud Järvselja ruumi, seda mõttelist ja mõõtmatut, mis on olemas tänu õppe- ja katsemetskonnas toimuvale tegevusele.

Kolmandas osas on kirjeldatud tausta, selle paiga iseloomulikke märke ja meeleolusid, kus õppe- ja katsemetskond on tegutsenud ja tegutseb.

Raamatu koostanud: Mats Varik

Toimetanud: Viio Aitsam

Korrektuur: Reet Piik

Küljendus ja trükk: Kuma Print

Raamatu valmimist on toetanud: Eesti Maaülikool, Metsaharidus OÜ.

Raamatu hinnaks on 25,00 eurot. Raamatu müük ja info metsaülem Tanel Piir, tel. 53094222 ja e-mail: tanel.piir@jarvselja.ee.

 

Eesti Meistrivõistlused Põdrapeibutamises

/in /by

JÄRVSELJA 100 JUUBELIMÄNGUD

/in /by

Eesti Maaülikool

JÄRVSELJA 100 JUUBELIMÄNGUD + Xcut CUP RAIEVÕISTLUSED

30. juuli 2021. a kuni 1. august 2021 Järvselja jahilossi ümbruses

 

Järvselja Õppe- ja Katsemetskond tähistab 100. aastapäeva. Sellega seoses korraldab Järvselja Õppe- ja Katsemetskond koos Eesti Metsaüliõpilaste Seltsiga 30. juulil 2021 kuni 1. augustil 2021 juubelimängud Järvselja jahilossi ümbruses. Osalema on oodatud kõik metsandusettevõtete, asutuste ja teiste metsandusega seotud organisatsioonide töötajad või liikmed, Luua Metsanduskooli ja EMÜ metsandus- ja maaehitusinstituudi tudengid ja vilistlased, endised ja praegused töötajad, koostööpartnerid, metsandusega seotud füüsilisest isikust ettevõtjad – kõik, kellel on seos metsa või loodusega ja soovivad veeta ühe sportliku nädalavahetuse. Lisaks toimuvad samal ajal Jahilossi ümbruses Xcut CUP raievõistlused.

 

Jälgi ka Järvselja suvemängud 2021 Facebooki lehte, kuhu lisame jooksvalt informatsiooni!

 

Registreerumine ja piletite müük kestab kuni 26. juuli 2021 kell 23.59!

Registreerumine toimub alloleva ankeedi kaudu.

Piletid on müügil siin: https://fienta.com/et/jarvselja-100-juubelimangud-xcut-cup-raievoistlused

 

Piletihinnad:

1 päev – 20 € (tudeng* 10 €)

2 päeva – 30 € (tudeng* 15 €)

3 päeva – 35 € (tudeng* 20 €)

 

Piletihinnas on tagatud toitlustus vastavate päevade arvu jooksul. Kohapeal on avatud toitlustusala, kust on võimalik osta lõuna- ja õhtusööke, snäkke, karastusjooke ja lahjat alkoholi.

*Tudengihind kehtib hetkel õppivatele tudengitele. Õppimise staatust kontrollitakse kohapeal.

 

Osavõtutasu kohapeal on 5 €/võistleja. Osavõtutasu on ühekordne tasu, mis kehtib kõikidel võistlustel kolme päeva jooksul. Osavõtutasu ei taga toitlustust üritusel! Eelregistreerunutele osavõtutasu ei kohaldata.

Kohapeal arveldamine ainult sularahas.

 

Ürituse kava reedel, 30. juulil:

9.30 Saabumine ja registreerimine
10.00 Avamine
10.30 Praakerite mitmevõistlus
12.00 Noorendike hoolduse võistlus
12.00 Langetamine
12.00-14.00 Lõuna
13.00 Metsakasvataja mitmevõistlus
14.00 Jahimeeste mitmevõistlus
15.00 Metsaistutamise võistlus
16.30 Mälumäng
18.00-20.00 Õhtusöök
20.00 Autasustamine
20.30 Sportlik-meelelahutuslikud mängud
22.00 Bänd

 

Päeva jooksul toimuvad grupijuhi saatel erinevad matkad Järvselja metsades.

Õhtul köetakse soojaks saunad ja kümblustünnid.

 

Ürituse kava laupäeval, 31. juulil:

9.00-11.00 Hommikusöök
10.00 Päeva avamine, tule süütamine
10.00 Saeketivahetus, täpsussaagimine, kombineeritud järkamine
10.30 Võrkpall
13.00-15.00 Lõunasöök
14.00 Metsamehe mitmevõistlus + rammumehe võistlus
15.00 Laasimine
16.00 Mullijalgpall
16.00 Raievõistluste autasustamine ja võistluste lõpetamine
18.00-20.00 Õhtusöök
20.00 Mängude autasustamine
20.30 Õhtune meelelahutus

 

Päeva jooksul võimalik proovida kiikingut.

Õhtul köetakse soojaks saunad ja kümblustünnid.

 

Ürituse kava pühapäeval, 1. augustil:

9.00-10.00 Hommikusöök
10.00 Ümber järve jooks
11.00 Puusuusavõistlus
12.00 Paadiralli
13.00-14.00 Lõunasöök
14.00 Autasustamine, mängude lõpetamine

Registreerumisvorm

Nimi:
E-posti aadress:
Telefoninumber:

Millistel päevadel osaled juubelimängudel?

(Oluline selleks, et oskaksime toitlustusega arvestada). Võimalik valida mitu varianti.


Millistelt aladelt soovid reedesel päeval osa võtta? Võimalik on valida mitu varianti.Alade lühikirjeldus:
Praakerite mitmevõistlus – orienteerumine + punktides metsanduslikud ülesanded
Metsakasvataja mitmevõistlus – teoreetiliste teadmiste test + praktilised ülesanded metsas
Jahimeeste võistlus – orienteerumine + punktides jahinduslikud ülesanded 2-liikmelistes võistkondades
Noorendike hoolduse võistlus – võsasaagide tööks ettevalmistamine ja platsile imiteeritud noorendiku hooldamine
Metsaistutamise võistlus – metsataime istutamine ettenähtud kohta istutustoru ja/või labidaga aja peale
Mälumäng – kuni neljaliikmelised võistkonnad, kokku 20 küsimust

Võistluste juhendid leiad SIIT.


NB! Ööbimine Järvselja ühiselamus toimub eraldi kokkuleppel. Kohtade arv on piiratud! Ööbimise broneerimiseks võtta ühendust Järvselja juubelimängude korraldaja Airiin Vaasaga +372 5893 3339 või vaasa.airiin@gmail.com.
Ööbida on võimalik ka oma telgiga – avatud on telkimisala!

Selgunud on fotokonkurss “Mets õpetab” tulemused

/in /by

Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna sajanda juubeli puhul korraldatud fotokonkursile „Mets õpetab“ laekus kokku ligi 500 tööd.

Võimsa etteaste tegi tippfotograaf Remo Savisaar, kes hõivas nii esikoha kui ka poodiumi teise astme. Kolmanda koha saavutas Rasmus Ilves. Publiku lemmiku tiitel otsustati välja andmata jätta.

Konkursi žürii liige ja üks Fotojuttude asutaja Peep Sooman ütles Savisaare topeltvõidu kohta, et mitte keegi hindajatest ei näinud fotode autorite nimesid ning seega on tulemus igati aus – Remo tuntud nimi ei saanud kuidagi kaalukaussi kallutada. „Teame, et paljudel konkurssidel visatakse topeltauhinna saajad žürii poolt salaja välja, aga meie jaoks polnud see aktsepteeritav – fotode autor ei saa olla süüdi selles, et tema pildid rohkem silma paistsid ja konkursi teemaga rohkem haakusid,“ sõnas ta.

Fotokonkursi „Mets õpetab“ võidutööd on järgmised:

Žürii poolne äramärkimine, auhinnaks ajakirja „Eesti Loodus“ poolaastatellimus

„Tõrukülvaja“, Karl Adami

Foto: Karl Adami

 

III koht, auhinnaks 200 € Fotoluksi kinkekaart ja ajakirja „Eesti Mets“ aastatellimus

„Hapnik“, Rasmus Ilves

Foto: Rasmus Ilves

 

II koht, auhinnaks 300 € Fotoluksi kinkekaart ja ajakirja „Eesti Mets“ aastatellimus

„Händkakk kaasikus“, Remo Savisaar

Foto: Remo Savisaar

 

I koht, auhinnaks 500 € Fotoluksi kinkekaart ja ajakirja „Eesti Mets“ aastatellimus

„Edukas ronimine“, Remo Savisaar

Foto: Remo Savisaar

 

Remo Savisaare kommentaar võidutöö kohta:

“Foto sündis 6-kuulise habekakkude pesitsemise jälgimise ajal, mis sisaldas endas üle 100 välitööpäeva. Esimesed nädalad vaatlesin vanalinde eemalt, kui juba pojad tulid, olid vanalinnud minuga harjunud ja mina olin nende jaoks nähtamatu. Selle aja jooksul soovisin saada võimalikult palju erinevaid pilte habekakkude elu-olust, kuidas pojad õpivad ronima, lendama ja nii edasi. Ronimise motiiv oli üks kindel pilt, mida ma soovisin kätte saada. Projekt sai läbi, kui noorlinnud olid vanalindudega juba ühte nägu ja iseseisvusid.”

 

Järvselja Õppe- ja Katsemetskond ning žürii tänab kõiki osalejaid.

Kõigi konkursile esitatud töödega saab tutvuda siit:

Järvselja juubeli kontsert

/in /by

Fotokonkurss “Mets õpetab”

/in /by

SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond esitleb Järvselja 100. juubeliks pühendatud fotokonkurss “Mets õpetab”.

Järvselja Õppe- ja Katsemetskond on käesolevaks kevadeks tegutsenud juba terve sajandi. Järvselja ei ole ainult metsandustudengite praktikakoht, vaid sellest on kujunenud ka metsateaduslik katse- ja uurimisbaas. Järvselja metsad paiknevad omapärastes ning eriilmelistes kasvukohatingimustes, olles justkui läbilõikeks Eesti metsadest.

Järvselja sajanda juubeli puhul korraldame fotokonkursi „Mets õpetab“, kuhu on oodatud osalema kõik fotograafia- ja metsahuvilised.

Auhinnafondi panustavad SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond, Metsaharidus OÜ, AS Fotoluks, ajakirjad „Eesti Mets“ ning „Eesti Loodus“ ja OÜ Fotojutud.

 

Unikaalne postmark on trükitud puidule.

/in /by

Unikaalne postmark on trükitud puidule

Eesti Maaülikool

PRESSITEADE

Eesti metsandushariduse ja -teaduse süda – Järvselja õppe- ja katsemetskond – saab 13. aprillil 100-aastaseks. Täpselt sel päeval tuleb esitlusele üks päris eriline postmark. Erakordseks teeb esitlemisele tuleva margi asjaolu, et kujundus on trükitud puidulehele ehk spoonile.

“Meil on suur au tähistada Eesti metsandushariduse ja teaduse sajandat juubelit niivõrd ainulaadse postmargiga. Puidule trükitud mark on väärikas viis selle sündmuse tähistamiseks,” ütles Omniva erakliendi segmendi juht Sandra Krusel, kelle sõnul ei ole taolist marki varem Eestis ilmunud.

Puidust mark maksab 7,50 eurot ning seda trükitakse kokku 10 000 tükki. Traditsiooniliselt ilmub koos margiga ka esimese päeva ümbrik (FDC) ning info kaart, mis kõik on saadaval Omniva e-poes. Margiväljaande on kujundanud kunstnik Indrek Ilves ning puidust mark trükiti trükikojas Cartor Security Printing.

Järvselja margi kesksel kohal on kujutatud Kuningamändi, mis on Eesti üks vanimaid puid. Suursuguse puu täpset vanust ei ole võimalik määrata, kuid tehtud uuringud lubavad hinnata puud umbes sama vanaks kui Tartu ülikool. Teisisõnu, umbes 389 aastaseks.

Margiplokile ja esimese päeva ümbrikule on lisaks männile valitud veel pildid ürgmetsa matkarajast ning taimeaiast. Järvselja ürgmets on Eesti vanim metsakaitseala, mis jäeti aastal 1924 puutumatult seisma looduse reservaadiks. Selles 19,3-hektarilises kuuse, männi, haava ja sanglepa segapuistus on lastud loodusel omatahtsi kujuneda juba tublisti rohkem kui 100 aastat. Lisaks on Järvselja metsades säilinud mitmed pärandkultuuri ja metsakatseobjektid ning rohked loodusväärtused.

Kuivõrd ürgmetsa kvartalipiiril kulgeb matkarada siis võivad kõik soovijad minna ning ise kogeda, et tõeline põlismets näeb välja pisut teistsugune kui hästi hooldatud seene- või marjamets, mida tihti ürgseks peetakse.

Taimeaed ümbriku kujunduses meenutab aga fakti, et Järvselja on juba ligi poolteist sajandit olnud kohaks, kus on meie kliimas katsetatud erinevaid võõrpuuliike. Esimene taimla metsapuutaimede kasvatamiseks rajati Järvseljale juba 19. sajandi lõpus. Taimeaed tegutseb Järvseljal ka täna ning see on populaarne külastuspaik aiandushuviliste inimeste seas.

Marki esitleb Järvselja jahilossi aias 13. aprillil kell 13 metsakasvatuse ja metsaökoloogia dotsent Ivar Sibul. Tervitustega esinevad Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen, Järvselja õppe- ja katsemetskonna metsaülem Tanel Piir, maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi direktor Marek Metslaid ning keskkonnaminister Tõnis Mölder. Lühemate ettekannetega astuvad üles metsandusajaloolane Toivo Meikar, õppemetsamajandi omaaegne juht Heino Kasesalu, tudengielust Järvseljal kõneleb loodusemees Hendrik Relve ja sealsete metsade väärtusi tutvustab professor Ahto Kangur.

Seminari lõpetab juubelipuu istutamine jahilossi aeda. Lossiaeda istutatav puu on samast liigist, mille puidule on trükitud ka juubelimark.

Lisainformatsioon: Ivar Sibul (ivar.sibul@emu.ee; +372 508 4929)

Järvselja 100 logo

/in /by