Soodusmüük taimeaias

Alanud on istikute sügisene soodusmüük. Kõik müügiplatsidel olevad konteinertaimed -30%. Soodustus kehtib kohapealt ostes. Hinnasoodustus ei laiene mullapalliga , paljasjuursetele ning juba eelnevalt  soodusmüügis( vt. tootekategooriat ” Soodushinnaga taimed”)  olevatele  istikutele.

Leiunurgas olevad istikud -50%.

 

Kliendiinfo

 

Alanud on istikute sügisene soodusmüük. Kõik müügiplatsidel olevad konteinertaimed -20%. Soodustus kehtib kohapealt ostes. Hinnasoodustus ei laiene mullapalliga ja paljasjuursetele istikutele.

Taimeaed avatud:

E-R: 8.00-16.30

L: 9.00-15.00

P: suletud

Meil on kaardimakse võimalus!

Võtke e-poest tellimist kui võimalust, mitte kohustust. Kõige kindlam viis hinna ja kvaliteedi suhtest aru saada on ikka kohapeal oma silmaga taimed üle vaadata. E-tellimuste keskonnas tekkivate  küsimustele saab vastuseid  taimla tööaegadel telefonitsi: 53420796 või meilitsi: kein@jarvselja.ee.  Ärge kujutage ette, arvake ega eeldage, küsige parem! Sedasi jäävad nii mõnedki probleemid tekkimata ning närvirakud kulutamata.

Istikute saatmisel Omniva kulleriga jääb saatekulu alati  kliendi kanda. Mais on taimlas tööde maht väga suur ning tarneajad pikemad! Transportteenuse tasu sõltub tellimuse kaalust ja mõõtmetest. Taimede kaal varieerub, seda mõjutab nt. seegi kuna taimi on viimati kastetud.  Istikud, kel kõrgust üle 1,5 m,   me kulleriga ei saada. Tellitud kaupade eest tasumine toimub kas eelnevalt meilitsi saadetud  ettemaksuarve alusel pangaülekandega ,  väiksemate ostude korral  leiate  arve taimepaki seest. Arve tasumistähtaeg on 7 kalendripäeva.

Täpsemad kullerteenuse  hinnakirjad leiate  Omniva kodulehelt:

https://www.omniva.ee/public/files/failid/hinnakiri-pakk-kullerteenus-era-est-ee-2016.pdf

E-tellimuste meiepoolne väljastamine toimub 1-2 korda nädalas, vastavalt laekunud tellimuste arvule ning logistilistele võimalustele. Mais on taimlas tööde maht suurem ning tarneajad pikemad.  Kuller  helistab teile kindlasti ette ja lepib kokku sobiva kättetoimetamisaja. Saatekulu tasutakse  Omniva kullerile sularahas. Mitte kunagi ei võta kuller teie käest ka istikute eest tasu!   Kui kliendiga pole õnnestunud  kolme päeva jooksul kättetoimetamise aega kokku leppida , viiakse saadetis  kohalikku postiasutusse.  Kõik kaebused / kiitused kulleritöö ning pakkide käsitlemise kohta pakiveol kuuluvad Omniva kompetentsi.

E-poest tellitud kaubale on võimalik ka ise järele tulla , sel juhul andke tellimuse lisainfo lahtris teada  saabumise kuupäev ,  et jõuaksime  tellitud taimed teile komplekteerida.

Pisemaid tellimusi saame ka  Omniva  postikappidesse saata,  hinnakirja leiate siit:

https://www.omniva.ee/public/files/failid/hinnakiri-pakk-pakiautomaat-ja-e-teenindus-era-est-ee-2016.pdf

 

 

Järvseljal tähistati professor Endel Laasi 100. sünniaastapäeva

25.septembril tähistati Järvseljal Metsandus- ja maaehitusinstituudi metsakasvatuse osakonna ja SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna ühisel korraldamisel kunagise pikaaegse metsateaduskonna dekaani ja teeneka õppejõu professor Endel Laasi 100. sünniaastapäeva. Mälestusüritusele kogunes arvukas seltskond kolleege ja õpilasi EMÜ metsandus- ja maaehitusinstituudist, Luua metsakoolist, Keskkonnaministeeriumist, RMK-st ja Eesti Metsateenijate Ühingust.

Järvselja keskusesse rajati professori mälestuseks puudesalu tema lemmikpuudest lehistest, mida täiendasid ka ebatsuugade grupid. Rajatava pargi servale õpperajale paigaldatud infostendi avades tuletas metsaülem Priit Kask meelde 1961. aasta üliõpilaste tööpraktika juhendis kirjeldatud töövõtteid ja töödistsipliini. Seda juhendit oli professor Laasil aidanud koostada ka teaduskonna legendaarsed õppejõud Endel Pihelgas ja Lembit Muiste.

Järvselja jahilossis toimunud konverentsi avas professor Hardi Tullus. Ta märkis, et professor Laas lõpetas Tartu Ülikooli 1940 aastal cum laude ning seejärel töötas peamiselt TÜ-s ja EPA-s teadlasena ja 25 aastat metsandus- ja maaparandusteaduskonna dekaanina. Ta oli metsameeste mitme põlvkonna õpetaja ja andis suure panuse kõrghariduse, teaduse ja praktika arengusse. Professori eestvedamisel ja tollase metsamajanduse ja looduskaitse ministeeriumi toetusel rajati uus õppehoone Tähtveres, jahiloss ja Agali arboreetum Järvseljas. Raadi dendroaia hooldamine linnaelanike kaasamisel ja Tähtvere dendropargi rajamine oli osa Endel laasi elutööst. Linlaste elukeskkonna hoidmise eest valiti ta 2005 aastal Tartu aukodanikuks. Endise sportlasena pidas ta üliõpilaste karsket eluviisi ja spordivaimu nii oluliseks, et teaduskonda nimetati ka EPA kehakultuuriteaduskonnaks. Kõrghariduse ja metsanduse arendamise eest pälvis professor Laas EPA teenetemedali (1989) ja teenelise metsakasvataja aunimetuse (1976). Endel Laasi kui teadlase sulest on ilmunud rida publikatsioone, tuntuimad nendest on kõrgkooliõpik Dendroloogia (1967, 1987) ja Viirpuud Eestis, nende kasvatamine ja kasutamine (1998).

Konverentsil esinesid instituudi teadlased Endel Laasi uurimisvaldkondadega seotud teemadel. Maris Hordo käsitles professori meelispuu lehise kasvukäiku Järvseljal, Rein Drenkhan võõrpuuliikide haigusi ning Andres Jäärats metsakultiveerimise aktuaalseid probleeme. Eino-Endel Laas tegi väga huvitava slaidiettekande oma isa professor Laasi pikast eluteest. Päeva lõpetasid kolleegide meenutused ühisel õhtusöögil.

 

Priit Kask

SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond

metsaülem

Kevadised metsapäevad Järvseljal

Aprilli viimasel nädalal ja mais toimusid Järvseljal kevadised metsapäevad koolinoortele, millel osalesid Tartu Kesklinna kool, Veeriku kool, Tartu Loodusmaja ja Miina Härma Gümnaasium kokku umbes 200 õpilasega.

Tervituseks tutvustas metsaülem Priit Kask SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskonda, metsa majandamise ning uuendamise põhimõtteid. Abimetsaülem Tanel Piir näitas metsakultuuride rajamiseks tarvilikke tööriistu ning töövõtteid. Kokku rajati umbes 4 hektarit kuuse ja männikultuure. Miina Härma Gümnaasiumi õpilased rajasid männikultuuri looduslikule rohumaale, mis siiani oli seisnud kasutuseta.

Pärast maitsvaid lõunaid Riiupalu matkaonni juures siirduti EMÜ õppejõudude Ahto Kanguri ja Diana Laarmanni eestvedamisel õppekäigule, kus tutvustati Järvselja looduskaitseala, metsaökoloogiat, metsa kasvukohatüüpe, metsa takseerimist ning kõrgete puude mõõtmist. Külalised said tutvuda Järvselja vaatamisväärsustega – kõrge männi, Kuningamänni ning ürgmetsaga.

Metsaistutustalgutel osalesid veel EMÜ valitsus, metsandus- ja maaehitusinstituut, Kaitseliidu Tartu malev, EMÜ vilistlaskogu ja Estonian Student Network üliõpilased paljudest maailma riikidest. Malaisiast pärit neiu istutas puid elus esimest korda! Enamus välisüliõpilasi maitses aga esimest korda eesti hernesuppi. Suure osa metsakultuuride rajamise tööst tegid ära üliõpilased õppepraktikumi käigus lektor Eino Laasi juhendamisel.

Matkaonni külalisteraamatusse jäid järgmised read:

Miina Härma Gümnaasiumi 105 lennu koosseis tänab tööka, õpetliku ja toreda päeva eest. Loodame, et meie südamega istutatud männikestest sirgub uus eesti kõrgeim mänd, mida tulevased põlvkonnad maitsva supi kõrvale imetleda saavad. Täname südamest.

 

Tänan osalejaid ja korraldajaid,

Priit Kask

Metsaülem

Andres Mathieseni nimelise stipendiumi sai Sandra Saar.

SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna Andres Mathieseni nimelise stipendiumi komisjoni otsusega 06.03.2015 omistati stipendium magistrant Sandra Saar’ele. Kokku osales konkursil kaheksa üliõpilast. Sandra Saare magistritöö käsitleb SMEAR seirejaama neelualade puistute kirjeldust ja majandamist. Sandra Saar’e teema oli kõige otsesemalt seotud Järvseljaga ning see asjaolu sai ka komisjoni otsuse juures määravaks.

Järvseljale on rajatud SMEAR Eesti seirejaam, et hinnata ökosüsteemis toimuvaid ainevoogusid ja prognoosida inimtegevuse mõju metsaökosüsteemi kasvuprotsessidele. Uurimistöö eesmärgiks on töötada välja SMEAR Eesti seirejaama mõõtmispunktide neelualade hindamise metoodika ning kirjeldada neelualade ökosüsteemid.

Töö tulemusel arvutatud neelualade paiknemised ja ulatus on oluline väärtus SMEAR jaama ümbruse metsade majandamise kavandamiseks. Hetkel on metsamajanduslike tegevuste mõju välistamiseks loodud mõõtepunktide ümber 500 meetrise raadiusega majanduspiirangu alad. SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond loodab töö tulemusel saada uut teavet milliseid majandusvõtteid ja millises ulatuses SMEAR jaama ümbruses võib rakendada.

Andres Mathieseni nimelist stipendiumi anti koostöös EMÜ metsandus- ja maaehitusinstituudiga ja Joosep Tootsi Fondiga tänavu välja teist korda, selle kestus on kuusteist kuud ning kogusumma 2400 eurot.

 

Priit Kask

Metsaülem

Järvseljal tähistati ürgmetsa juubelit.

Järvselja kõige tuntum objekt on metsakvartal JS226, mida kutsutakse ka ürgmetsaks. Järvselja Õppemetskonna juhataja A.Mathieseni 17.augusti 1924 aasta korraldusega eraldati 12,8 suurune ala ja jäeti looduskaitse reservaadiks. Eesmärgiks oli kasutada reservaati ürgmetsa näidis- ja uurimisalana ja seetõttu keelati metsa raie, karjatamine, niitmine ja igasugune muu kõrvalkasutus.

1959 aastal võeti senine looduskaitse reservaat arvele riikliku botaanilis-zooloogilise keelualana. 1964 aastal nimetati keeluala ümber Järvselja looduskaitsealaks, mida 2006 aastal laiendati 184,4 hektarini ja kavatsetakse edaspidi veelgi laiendada. Järvselja looduskaitseala kaitse-eesmärk on põlismetsakoosluste säilitamine, vanade loodusmetsade, rohunditerikaste kuusikute, soostuvate ja soo-lehtmetsade, siirdesoo ja rabametsade ning kaitsealuste taime- ja seeneliikide kaitse tagamine.

26.septembril kogunesid metsateadlased ning keskkonnakaitsjad Järvselga Eesti esimese metsakaitseala 90 aastapäeva tähistama. Avasõnades selgitas SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna nõukogu esimees, EMÜ õppeprorektor Paavo Kaimre looduskaitseala loomise ajalugu ja metsade kaitse eesmärke Eestis. Professor Hardi Tullus toonitas aga lisaks looduse kaitsele ka majandusmetsade väärtusi ning looduskaitse liigset bürokraatiat.

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp käsitles oma ettekandes Eesti looduskaitse kujunemist, tänapäeva olukorda ning Järvselja osa selles. Ta selgitas, et Eestis on kaitse all 22% pindalast ning vastavalt arengukavale keskendub looduskaitse elupaikade terviklikkuse säilitamisele ja inimeste loodusteadlikkuse edendamisele.

EMÜ vanemteaduri Steffen Noe ettekandest saime teada, et Järvseljale ürgmetsa lähedale on rajatud atmosfääri ja metsaökosüsteemi vahelisi mõjusid uuriv jaam (SMEAR) ning millest räägib ürgse metsa lõhn.

Professor Kalev Jõgiste käsitles ürgmetsa loodusliku dünaamikat 90 aasta vältel, kuidas on muutunud ürgmetsa puistutes puuliikide vahekord, vanuseline struktuur ja tagavara.

Dotsent Ahto Kanguri ettekandest saime ülevaate Järvselja ürgmetsa uuringutest läbi 90 aastase ajaloo, Taimi Paal ja Kristiina Jürisoo selgitasid ürgmetsa taimkatte uurimise metoodikaid ning tulemusi ning doktorant Kristi Nigul arvutas kokku kui palju maksab ürgmetsas kasvav puit.

Kaitseala valitseja keskkonnaameti esindajad Leelo Kukk ja Kaili Viilmaa soovisid Järvselja kaitsealale õnne ja kinkisid metskonnale raamatud Eesti looduskaitsest ja ja loodusfoto.

Ürgmetsa aastapäev jätkus pärast Järvselja sööklas toimunud lõunat matkaga Järvselja ürgsesse loodusesse, teel jagasid selgitusi Ahto Kangur, Taimi Paal, Heino Kasesalu. Juubelikonverents lõppes SMEAR uurimisjaamas, kus huvilistele jagas selgitusi Steffen Noe.

 

Priit Kask

SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond

Juhataja

Järvselja Õppe- ja Katsemetskond vahetas logo

Järvseljal on kaua aega olnud sümboliks metsis, kuid siiski hakkasime otsima midagi Järvseljale ainuomast. Mõtlesime, et kaasaegsel logol peaks olema rohkem värve kui senisel. Kuna sellel aastal tähistame Eesti esimese metsakaitseala -Järvselja looduskaitseala (rahvasuus ürgmetsa) 90 aasta juubelit, siis otsustasime kujundada uue logo ürgmetsa valvava raudhundi järgi. Raudhundi kavandas 1970-tel Tartu Kunstikooli kasvandik ja hilisem […]