Soodusmüük taimeaias

Istikute soodusmüük on alanud. Nüüd kõik püsikud -50% , ilupuud ja -põõsad -20 % , roosiistikud -50%  soodsamalt. Soodustushinnad kehtivad ka e-poe tellimustele. Kodulehel hindu ei muudeta (liiga töömahukas), soodustus arvutatakse maha arve koostamisel.
Soodushinnad ei kehti metsaistikutele, paljasjuursetele(pj), mullapalliga(mp) ja kodulehel “uus soodushind” lisamärkusega taimedele.

 

Taimeaia lahtioleku ajad:

Istikute soodusmüük on alanud. Kõik konteinertaimed -20 %, roosiistikud -50%. Soodustushinnad kehtivad ka e-poe tellimustele. Kodulehel hindu ei muudeta (liiga töömahukas), soodustus arvutatakse maha arve tegemisel. Soodushinnad ei kehti metsaistikutele, paljasjuursetele, mullapalliga ja kodulehel “uus soodushind” lisamärkusega taimedele.

Taimeaed avatud (aprill-september):

E-R: 8.00-16.30

L: 9.00-15.00

P: suletud

Taimeaed avatud (alates oktoobrist)

E-R: 8.00-16.00

L, P : suletud

 

 

Kliendiinfo

Istikute soodusmüük on alanud. Kõik konteinertaimed -20 %, roosiistikud -50%. Soodustushinnad kehtivad ka e-poe tellimustele. Kodulehel hindu ei muudeta (liiga töömahukas), soodustus arvutatakse maha arve tegemisel. Soodushinnad ei kehti metsaistikutele, paljasjuursetele, mullapalliga ja kodulehel “uus soodushind” lisamärkusega taimedele.

Taimeaed avatud:

E-R: 8.00-16.00

L:9.00-15.00

P: suletud

Meil on kaardimakse võimalus!

 

Pisike spikker taimekirjelduste lugemiseks:

P6=6×6 cm pott
P7=7x7cm pott
P9=9x9cm pott
P11=11x11cm pott
P13=13x13cm pott
C1=11cm, 1l pott
C1,4=14cm, 1,3l pott
C1,5=14cm, 1,4l pott
C2= 17cm, 2l pott
C3=19cm, 3l pott
C5=22cm, 5l pott
pj- paljasjuurne
mp-mullapall

 

 

Järvseljal tähistati professor Endel Laasi 100. sünniaastapäeva

25.septembril tähistati Järvseljal Metsandus- ja maaehitusinstituudi metsakasvatuse osakonna ja SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna ühisel korraldamisel kunagise pikaaegse metsateaduskonna dekaani ja teeneka õppejõu professor Endel Laasi 100. sünniaastapäeva. Mälestusüritusele kogunes arvukas seltskond kolleege ja õpilasi EMÜ metsandus- ja maaehitusinstituudist, Luua metsakoolist, Keskkonnaministeeriumist, RMK-st ja Eesti Metsateenijate Ühingust.

Järvselja keskusesse rajati professori mälestuseks puudesalu tema lemmikpuudest lehistest, mida täiendasid ka ebatsuugade grupid. Rajatava pargi servale õpperajale paigaldatud infostendi avades tuletas metsaülem Priit Kask meelde 1961. aasta üliõpilaste tööpraktika juhendis kirjeldatud töövõtteid ja töödistsipliini. Seda juhendit oli professor Laasil aidanud koostada ka teaduskonna legendaarsed õppejõud Endel Pihelgas ja Lembit Muiste.

Järvselja jahilossis toimunud konverentsi avas professor Hardi Tullus. Ta märkis, et professor Laas lõpetas Tartu Ülikooli 1940 aastal cum laude ning seejärel töötas peamiselt TÜ-s ja EPA-s teadlasena ja 25 aastat metsandus- ja maaparandusteaduskonna dekaanina. Ta oli metsameeste mitme põlvkonna õpetaja ja andis suure panuse kõrghariduse, teaduse ja praktika arengusse. Professori eestvedamisel ja tollase metsamajanduse ja looduskaitse ministeeriumi toetusel rajati uus õppehoone Tähtveres, jahiloss ja Agali arboreetum Järvseljas. Raadi dendroaia hooldamine linnaelanike kaasamisel ja Tähtvere dendropargi rajamine oli osa Endel laasi elutööst. Linlaste elukeskkonna hoidmise eest valiti ta 2005 aastal Tartu aukodanikuks. Endise sportlasena pidas ta üliõpilaste karsket eluviisi ja spordivaimu nii oluliseks, et teaduskonda nimetati ka EPA kehakultuuriteaduskonnaks. Kõrghariduse ja metsanduse arendamise eest pälvis professor Laas EPA teenetemedali (1989) ja teenelise metsakasvataja aunimetuse (1976). Endel Laasi kui teadlase sulest on ilmunud rida publikatsioone, tuntuimad nendest on kõrgkooliõpik Dendroloogia (1967, 1987) ja Viirpuud Eestis, nende kasvatamine ja kasutamine (1998).

Konverentsil esinesid instituudi teadlased Endel Laasi uurimisvaldkondadega seotud teemadel. Maris Hordo käsitles professori meelispuu lehise kasvukäiku Järvseljal, Rein Drenkhan võõrpuuliikide haigusi ning Andres Jäärats metsakultiveerimise aktuaalseid probleeme. Eino-Endel Laas tegi väga huvitava slaidiettekande oma isa professor Laasi pikast eluteest. Päeva lõpetasid kolleegide meenutused ühisel õhtusöögil.

 

Priit Kask

SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond

metsaülem

Kevadised metsapäevad Järvseljal

Aprilli viimasel nädalal ja mais toimusid Järvseljal kevadised metsapäevad koolinoortele, millel osalesid Tartu Kesklinna kool, Veeriku kool, Tartu Loodusmaja ja Miina Härma Gümnaasium kokku umbes 200 õpilasega.

Tervituseks tutvustas metsaülem Priit Kask SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskonda, metsa majandamise ning uuendamise põhimõtteid. Abimetsaülem Tanel Piir näitas metsakultuuride rajamiseks tarvilikke tööriistu ning töövõtteid. Kokku rajati umbes 4 hektarit kuuse ja männikultuure. Miina Härma Gümnaasiumi õpilased rajasid männikultuuri looduslikule rohumaale, mis siiani oli seisnud kasutuseta.

Pärast maitsvaid lõunaid Riiupalu matkaonni juures siirduti EMÜ õppejõudude Ahto Kanguri ja Diana Laarmanni eestvedamisel õppekäigule, kus tutvustati Järvselja looduskaitseala, metsaökoloogiat, metsa kasvukohatüüpe, metsa takseerimist ning kõrgete puude mõõtmist. Külalised said tutvuda Järvselja vaatamisväärsustega – kõrge männi, Kuningamänni ning ürgmetsaga.

Metsaistutustalgutel osalesid veel EMÜ valitsus, metsandus- ja maaehitusinstituut, Kaitseliidu Tartu malev, EMÜ vilistlaskogu ja Estonian Student Network üliõpilased paljudest maailma riikidest. Malaisiast pärit neiu istutas puid elus esimest korda! Enamus välisüliõpilasi maitses aga esimest korda eesti hernesuppi. Suure osa metsakultuuride rajamise tööst tegid ära üliõpilased õppepraktikumi käigus lektor Eino Laasi juhendamisel.

Matkaonni külalisteraamatusse jäid järgmised read:

Miina Härma Gümnaasiumi 105 lennu koosseis tänab tööka, õpetliku ja toreda päeva eest. Loodame, et meie südamega istutatud männikestest sirgub uus eesti kõrgeim mänd, mida tulevased põlvkonnad maitsva supi kõrvale imetleda saavad. Täname südamest.

 

Tänan osalejaid ja korraldajaid,

Priit Kask

Metsaülem

Andres Mathieseni nimelise stipendiumi sai Sandra Saar.

SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna Andres Mathieseni nimelise stipendiumi komisjoni otsusega 06.03.2015 omistati stipendium magistrant Sandra Saar’ele. Kokku osales konkursil kaheksa üliõpilast. Sandra Saare magistritöö käsitleb SMEAR seirejaama neelualade puistute kirjeldust ja majandamist. Sandra Saar’e teema oli kõige otsesemalt seotud Järvseljaga ning see asjaolu sai ka komisjoni otsuse juures määravaks.

Järvseljale on rajatud SMEAR Eesti seirejaam, et hinnata ökosüsteemis toimuvaid ainevoogusid ja prognoosida inimtegevuse mõju metsaökosüsteemi kasvuprotsessidele. Uurimistöö eesmärgiks on töötada välja SMEAR Eesti seirejaama mõõtmispunktide neelualade hindamise metoodika ning kirjeldada neelualade ökosüsteemid.

Töö tulemusel arvutatud neelualade paiknemised ja ulatus on oluline väärtus SMEAR jaama ümbruse metsade majandamise kavandamiseks. Hetkel on metsamajanduslike tegevuste mõju välistamiseks loodud mõõtepunktide ümber 500 meetrise raadiusega majanduspiirangu alad. SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond loodab töö tulemusel saada uut teavet milliseid majandusvõtteid ja millises ulatuses SMEAR jaama ümbruses võib rakendada.

Andres Mathieseni nimelist stipendiumi anti koostöös EMÜ metsandus- ja maaehitusinstituudiga ja Joosep Tootsi Fondiga tänavu välja teist korda, selle kestus on kuusteist kuud ning kogusumma 2400 eurot.

 

Priit Kask

Metsaülem

Järvseljal tähistati ürgmetsa juubelit.

Järvselja kõige tuntum objekt on metsakvartal JS226, mida kutsutakse ka ürgmetsaks. Järvselja Õppemetskonna juhataja A.Mathieseni 17.augusti 1924 aasta korraldusega eraldati 12,8 suurune ala ja jäeti looduskaitse reservaadiks. Eesmärgiks oli kasutada reservaati ürgmetsa näidis- ja uurimisalana ja seetõttu keelati metsa raie, karjatamine, niitmine ja igasugune muu kõrvalkasutus.

1959 aastal võeti senine looduskaitse reservaat arvele riikliku botaanilis-zooloogilise keelualana. 1964 aastal nimetati keeluala ümber Järvselja looduskaitsealaks, mida 2006 aastal laiendati 184,4 hektarini ja kavatsetakse edaspidi veelgi laiendada. Järvselja looduskaitseala kaitse-eesmärk on põlismetsakoosluste säilitamine, vanade loodusmetsade, rohunditerikaste kuusikute, soostuvate ja soo-lehtmetsade, siirdesoo ja rabametsade ning kaitsealuste taime- ja seeneliikide kaitse tagamine.

26.septembril kogunesid metsateadlased ning keskkonnakaitsjad Järvselga Eesti esimese metsakaitseala 90 aastapäeva tähistama. Avasõnades selgitas SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna nõukogu esimees, EMÜ õppeprorektor Paavo Kaimre looduskaitseala loomise ajalugu ja metsade kaitse eesmärke Eestis. Professor Hardi Tullus toonitas aga lisaks looduse kaitsele ka majandusmetsade väärtusi ning looduskaitse liigset bürokraatiat.

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp käsitles oma ettekandes Eesti looduskaitse kujunemist, tänapäeva olukorda ning Järvselja osa selles. Ta selgitas, et Eestis on kaitse all 22% pindalast ning vastavalt arengukavale keskendub looduskaitse elupaikade terviklikkuse säilitamisele ja inimeste loodusteadlikkuse edendamisele.

EMÜ vanemteaduri Steffen Noe ettekandest saime teada, et Järvseljale ürgmetsa lähedale on rajatud atmosfääri ja metsaökosüsteemi vahelisi mõjusid uuriv jaam (SMEAR) ning millest räägib ürgse metsa lõhn.

Professor Kalev Jõgiste käsitles ürgmetsa loodusliku dünaamikat 90 aasta vältel, kuidas on muutunud ürgmetsa puistutes puuliikide vahekord, vanuseline struktuur ja tagavara.

Dotsent Ahto Kanguri ettekandest saime ülevaate Järvselja ürgmetsa uuringutest läbi 90 aastase ajaloo, Taimi Paal ja Kristiina Jürisoo selgitasid ürgmetsa taimkatte uurimise metoodikaid ning tulemusi ning doktorant Kristi Nigul arvutas kokku kui palju maksab ürgmetsas kasvav puit.

Kaitseala valitseja keskkonnaameti esindajad Leelo Kukk ja Kaili Viilmaa soovisid Järvselja kaitsealale õnne ja kinkisid metskonnale raamatud Eesti looduskaitsest ja ja loodusfoto.

Ürgmetsa aastapäev jätkus pärast Järvselja sööklas toimunud lõunat matkaga Järvselja ürgsesse loodusesse, teel jagasid selgitusi Ahto Kangur, Taimi Paal, Heino Kasesalu. Juubelikonverents lõppes SMEAR uurimisjaamas, kus huvilistele jagas selgitusi Steffen Noe.

 

Priit Kask

SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond

Juhataja